kolmapäev, 18. märts 2009

Ära unusta, oled sihtmärk! Test.

Raamatu "Safety, Risk & Adventure in Outdoor Activities" autor Bob Barton kirjutab matkaohtudest järgmiselt: "vaatamata sellele, et kaljuronimine ja kärestikusõit näivad olevat "serva peal ohtlikud asjad", eksisteerib valuline fakt, et kõige ohtlikumaks on osutunud reisimine tegevuse toimumispaika ja koju tagasi". Tõsi ta on, surnukskukkumistest või uppumistest kuuleb harva, kuid auto- ja bussiõnnetustest peaaegu iga päev. Et asjad on nii nagu Barton kirjutab, sai hiljuti tõestatud.
Oli lumesajune päev Tartu-Tallinn maanteel. Sõitsin Tallinna suunas. Asfalt oli kaetud kohati õhema, kohati paksema lörtsikihiga. Nähtavus oli piiratud ja Matkajuhi Citroen Picasso talvekummid hoidsid tunde turvalisena 88-90 km/t kiiruse juures. Puurmani kurvides jõudis sappa rekka. Seljataguse juhi rahutus oli füüsiliselt tajutav. Sõit kulges veoki esistange Picasso konksu vastas. Peale Puurmani ristmikku alustas juht piiratud nähtavusega lõigul möödasõitu. Nagu ikka, rakendus Murphy ja vastassuunast ilmus nähtavale 3 sõiduautot. Rekka surus mu Citroeni teeäärsesse lörtsivalli kiirusel 85 km/t. Lörtsivalli suundusid ka vastassuunast tulijad. Imekombel õnnestus autod teel hoida ning ära jäi ka vastutulijate laupkokkupõrge veoautoga.
Mul tekkisid huvi, et kas see oli veokijuhi ühekordne eksimus või kuulubki kaasliiklejate ohtuseadmine juhi sõidustiili juurde?
Sõitsin paarkümmed km veoki järel ja panin kaamera salvestama. Lõik järgmisest möödasõidust:


Möödasõidu hetkel näitas minu auto spidomeeter eesliikuva auto kiiruseks 87 km/t. Kogemus näitab, et taolise kiirusega möödudes peaks möödasõitja kiirus olema 95-100 km/t. Tulemus pole täpne kuid teatud piirides usaldusväärne. Kohe tekkis uus küsimus: Kas veokitel pole mitte tootja poolt seadistatud kiiruspiirajad? Uurisin ERAA-st järele. Vastus: kõikidel N-3 veokitel on piiraja mis on seatud kiirusele 85 km/t ja see on EU-s kohustuslik. Kiirusepiiraja on vidin mis pannakse auto külge asendamaks juhi südametunnistust.
Küsimus: Kuidas saab kiirusepiirajata veok Eesti teedel liigelda?

Järgmine videolõik 70 km kiirusepiirangu alast Neanurmes:


Alasse sisenedes oli veoki kiirus 79 km/t, selle lõpuosas 84 km/t. Ok, vastus esimesele küsimusele on aimatav. Surmav kokteil nimega "878 TGZ" koosneb järgmistest komponentidest: 10% puudulikku tehnilist järelvalvet+ 10% puudulikku omanikujärelvalvet+20% puudulikku sotsiaalset kontrolli +60% vastutustundetut juhti.
Siiski aus olles, kihutas lörtsisel teel tugeva lumesajuga mööda veel paarkümmend sõidukit. Enamuses sõiduautod, kuid ka väikeveokid:

Kas kihutajad on tavajuhist tase kõrgema eriväljaõppega juhid? Märgid näitavad, et mitte - mõnelgi ilutses aknal roheline leht. Äkki on kummid paremad? Veojõukontroll? Need aitavad ehk piire nihutada kuid gravitatsiooni, inertsi ja inimliku eksimise võimalust ei väära.
Bob Barton, sul on õigus, teedel käib võistlus Darwini auhinna peale. Kuid täiendusega, et ümbritsevad liiklejad on vastu tahtmist kaasatud...ohvritena. Maanteel oleme sihtmärgid.
Mitte viha ei tapa inimesi, vaid ükskõiksus. Äkki aitaks võrgustik aadressil näiteks www.hooletus.ee sotsiaalse kontrolli tekitada? Nüüdisaegsed tehnoloogiad liidetuna kodanikujulguse ja suhtlusvõrgustikuga? Initsiatiiv inimeste poolt kes ei ole nõus ohvriks saama. Ehk käivitab sotsiaalne kontroll rikkuja ajus vidina mis lõppematult toksib impulsse "ma olen tuvastatav, mu nägu on avalik, minu poolt ohustatud inimesed teavad kes ma olen"
Aga seniks...püüdkem elusana matkale ja koju tagasi jõuda...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar