...kui oskad ja tead kuidas keskkonnas hakkama saada. Et veematku paremini korraldada , osalesime Mikko ja veel 7 huvilisega British Canoe Unioni treeneri Jukka Linnonmaa süstakoolitusel.
Oskused mis on vajalikud 1-se meresüsta manööverdamiseks, püstihoidmiseks/püstiajamiseks treeningul, varieeruvad naljaga pooleks psühholoogiast sambatantsuni. Keerulisim, nagu ikka, on vaimne seadistus - hakkamasaamine keha mäluga. Et keha teab, mis järgneb septembrikuu vette kukkumisele, siis tuleb maadelda tema protestiga. Kui on juba piisavalt palju märjaks saadud, paraneb tunnetus ja tasakaal sõidumanöövrite sooritamisel.
Sealt edasi püüad nagu algaja tantsija põlvi, puusi, õlgu, käsi ning pead õiges järjekorras tööle saada. Tuleb teha seda, mida su kehamälu keeldub tunnistamast. Ta on harjunud õhus ja gravitatsioonis toime tulema. Vees on teised seadused - takistus on suurem, kuid samas on pindpinevuse ärakasutamise võimalus. Keha on nagu sõnakuulmatu teener - käsid painduda, tema ajab end pulksirgeks; käsid pea vee all hoida ja puusad välja tõsta, tema tõstab pea välja ja puusad vajuvad kolksuga paadi nurka. Selle tulemusel uurid pea alaspidi Vääna jõe põhjataimestikku, harjutad märgväljumist, süsta tühjendamist ja kannatoega süstasse ronimist.
Treener Jukka viib meid vahelduseks merre sooja. Merel on tekkinud kena “lambakari” - murdlainetus. Kuulame õpetussõnad ära ja proovime. Laineisse pöörates meenub Kabli kandi rannarahva ütlus, et: “veel pole oksa ja lainel latva”. Nii tõesti ongi, et kui laine su üles “latva” tõstab, siis pole ühtegi oksa kust kinni krabada. Puusad löövad sambat ja aer otsib veepinnalt tuge kui alus lartsuga lainepõhja kukub. Vastutuult saame siiski hakkama, täitsa OK. Püüan just pildistada ümberminekut ja päästetöid kui järgmine treeningukaaslane ümber läheb. Võtted jäävad pooleli, saan oma süstaga abiks olla, harjutame kannatoega sisenemist.
Allalainet liuguda on keerulisem, süst püüab külge keerata ja tuul aitab sellele kaasa. Saab siis 2 x pea alaspidi meregi põhi läbi uuritud.
Treeningu lõpuosa toimub kaldal. Kuulame ära põhilise mis puudutab esmaabi, kaarte, navigeerimist. Treening jätkub järgmisel päeval.
Kokkuvõtteks. Tunda on, et BCU koolituskava on keskendunud just kriitilistele oskustele, praktiliselt polegi ebavajalikku juttu. Eelinfo oli piisav, treeningu ülesehitus on praktiline ja nutikas; tunda on, et aastate jooksul põhjalikult läbi testitud. Treener Jukka Linnonmaa on rahulik, oskust edasiandmise tehnika on käpas. Väga hea oli abitreeneri kasutamise võimalus. Ilkka käest sai nõu, kui midagi arusaamatuks jäi. Olid maandatud riskid, mis võisid ohustada treeningu toimumist ja kvaliteeeti. Kaasa oli võetud lisasüstasid, varustust mida kursuslaste vajadusel jagada. Pisut oli probleeme arusaadavusega, kuid see oli põhjustatud laine- ja tuulemühast. Ime, et Jukkal hääl alles jäi:)
Oskused mis on vajalikud 1-se meresüsta manööverdamiseks, püstihoidmiseks/püstiajamiseks treeningul, varieeruvad naljaga pooleks psühholoogiast sambatantsuni. Keerulisim, nagu ikka, on vaimne seadistus - hakkamasaamine keha mäluga. Et keha teab, mis järgneb septembrikuu vette kukkumisele, siis tuleb maadelda tema protestiga. Kui on juba piisavalt palju märjaks saadud, paraneb tunnetus ja tasakaal sõidumanöövrite sooritamisel.
Sealt edasi püüad nagu algaja tantsija põlvi, puusi, õlgu, käsi ning pead õiges järjekorras tööle saada. Tuleb teha seda, mida su kehamälu keeldub tunnistamast. Ta on harjunud õhus ja gravitatsioonis toime tulema. Vees on teised seadused - takistus on suurem, kuid samas on pindpinevuse ärakasutamise võimalus. Keha on nagu sõnakuulmatu teener - käsid painduda, tema ajab end pulksirgeks; käsid pea vee all hoida ja puusad välja tõsta, tema tõstab pea välja ja puusad vajuvad kolksuga paadi nurka. Selle tulemusel uurid pea alaspidi Vääna jõe põhjataimestikku, harjutad märgväljumist, süsta tühjendamist ja kannatoega süstasse ronimist.
Treener Jukka viib meid vahelduseks merre sooja. Merel on tekkinud kena “lambakari” - murdlainetus. Kuulame õpetussõnad ära ja proovime. Laineisse pöörates meenub Kabli kandi rannarahva ütlus, et: “veel pole oksa ja lainel latva”. Nii tõesti ongi, et kui laine su üles “latva” tõstab, siis pole ühtegi oksa kust kinni krabada. Puusad löövad sambat ja aer otsib veepinnalt tuge kui alus lartsuga lainepõhja kukub. Vastutuult saame siiski hakkama, täitsa OK. Püüan just pildistada ümberminekut ja päästetöid kui järgmine treeningukaaslane ümber läheb. Võtted jäävad pooleli, saan oma süstaga abiks olla, harjutame kannatoega sisenemist.
Allalainet liuguda on keerulisem, süst püüab külge keerata ja tuul aitab sellele kaasa. Saab siis 2 x pea alaspidi meregi põhi läbi uuritud.
Treeningu lõpuosa toimub kaldal. Kuulame ära põhilise mis puudutab esmaabi, kaarte, navigeerimist. Treening jätkub järgmisel päeval.
Kokkuvõtteks. Tunda on, et BCU koolituskava on keskendunud just kriitilistele oskustele, praktiliselt polegi ebavajalikku juttu. Eelinfo oli piisav, treeningu ülesehitus on praktiline ja nutikas; tunda on, et aastate jooksul põhjalikult läbi testitud. Treener Jukka Linnonmaa on rahulik, oskust edasiandmise tehnika on käpas. Väga hea oli abitreeneri kasutamise võimalus. Ilkka käest sai nõu, kui midagi arusaamatuks jäi. Olid maandatud riskid, mis võisid ohustada treeningu toimumist ja kvaliteeeti. Kaasa oli võetud lisasüstasid, varustust mida kursuslaste vajadusel jagada. Pisut oli probleeme arusaadavusega, kuid see oli põhjustatud laine- ja tuulemühast. Ime, et Jukkal hääl alles jäi:)
Kommentaarid
Postita kommentaar