esmaspäev, 16. august 2010

Ettevaatust, konnad teel!

Äikesevihmad on toonud põuale kergendust ja loodusesse sagimist. Niiskus ja soojad ööd sobivad nii putukatele kui konnadele oma asjade ajamiseks.
Eile hilisõhtul sõitsime Beresje külla Lüübnitsa hoiualal. Kõvakattega kõrvaltee viib üle märgalade. Eemalduv äike sähvis juba Venemaa kohal ja aurav teepind kattus justkui võluvitsa väel konnadega. Kahandasime kiiruse miinimumini ja püüdsime mööda laveerida. Konnade käitumine on üsna ettearvamatu. Osa kalpsas laternate valgusvihku ootamatult, osa tardus püstise peaga ootama. Olukord oli autojuhile kimbatusttekitav. Peatusime paaril korral vaatlusteks ja pildistamiseks. Häid pilte ei saanud, sest muidu flegmaatilised amfiibid ilmutasid lähenemiskatsel uskumatut kadumiskiirust. Küll aga kostis udustest kraavidest müstilisi solinaid ja kräginaid - justkui pöörleks kõrkjais hiidmadu.


Kui kõrvalteed on väikese liiklusega, siis Räpina maanteele jõudes oli pilt teine. Püüdsime endiselt aeglaselt konnade vahelt läbi laveerida. Möödakihutavate autode tõttu osutus see keeruliseks ja ohtlikuks. Möödasõitjate rataste alt lendas lihatükke. Ristipalo mäge ületav teelõik aga kujutas endast juba konnade masshauda.
Hollandis tehtud uurimused näitavad, et isegi teel, kus liigub kuni 10 masinat tunnis, võib rände tippajal hukkuda iga kolmas teele sattunud konn. Kui liikluskoormus on juba vähemalt 60 auto tunnis, saab surma 95% teed ületavatest konnadest.
Tervet maailma me ei päästa, kuid iga lisanduv vastutustundlik autojuht võimaldab sadadel “väikevendadel” ellu jääda. Piisab kui tõstame jala gaasipedaalilt. Mida meil kaotada on? Mõned minutid. Mida me võidame? Südamerahu ja elud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar