kolmapäev, 29. august 2012

Matkarajad. Miks nad vahel peavalu teevad?

Kuulun nende hulka, kelle jaoks usutavasti Eestis matkaradu tähistatakse. Olen matkaja.
Matkan radadel tihti, kuid alati pole nad parimas korras. See viib mõttele, et raja looja võiks pöörduda Eesti Matkaliidu poole hea tava ja märgistusnõuete osas abi saamiseks. Samuti võiks märgistusjärgne raja audit või testmatk aidata tehtud apsakaid avastada.
Järgnevalt üks näide, kuidas raja poolik ettevalmistus annab negatiivsevõitu tulemuse. Lisaks nõuandeid vigade parandamiseks.
Oli ammune soov matkata Koiva äärsel RMK pärandkultuuri rattarajal. Oli saabumas vaba pealelõuna ja 18 km tundus selle sisutamiseks paraja pikkusega teekond. Mis seal's ikka, hakkasin infot koguma.
Nelja matkaraja viidad Tellingumäe jalamil
Info kogumiseks kulus pool tööpäeva. Normaalsel juhul oleks võinud kuluda umbes pool tundi. Lõpuks jõudsin ka läbimatkamise ning raja elektroonilise üleskirjutamiseni ja tulemus on järgmine.

Ettevalmistustöö rajale minekuks. Rajamaterjalide leitavus ja kasutamiskõlblikkus. Kaardid, huvipunktid, kirjalikud allikad

Kättesaadav info on ebapiisav ja segane. Eeltöö käigus sain teada, et lähtekohta lihtsalt kohale minnes ootab ees seikluste...rada. Et kas leian marsruudi ning rajal leiduvad huvipunktid üles või mitte?
Mida raja omanik saaks paremini teha, et matkajal oleks lihtsam alustada:
  1. Luua prinditav topokaart. Internetist leiab vaid ühe kunstipärase skeemi ja ühe ülevaatliku skeemi kõikide Mustjõe - Koiva piirkonna radade kohta. Kuid mitte korralikku topokaarti.
  2. Veebikaardile võiks olla kantud rajaniit. RMK veebilehelt leiab Google Maps veebikaardi, kus raja algus on tähistatud sinise mummuga. Mida selle mummuga peale hakata kui ei tea kuhu rada edasi suundub? Kui sooviks liikuda ka GPS-i või nutifoni abil, siis rajaniiti alla laadida ei saa, sest seda lihtsalt pole. Lisapuuduseks, et kaarti pole võimalik suuremas aknas avada.
  3. Ühtlustada rajanimetused ja muuta rajamarsruutide kirjeldused eristatavaks. Rajanimetustes valitseb tohuvabohu. Erinevates materjalides kannab rada eri nimesid: RMK kasutab nimetust "Koiva pärandkultuuri jalgrattarada", skeemidel leiab nimetuse "Taheva rattarada" või "Jalgrattaring";  Visitestonia.com-is "Koiva pärandkultuuri rada". Segadust suurendab, et eksisteerivad lisaks "Pärandkultuuri jalgrada" ja "Eesti - Läti pärandkultuuri ühisrada". Puhh, kas saite aru? Mina mitte - esimese hooga.
  4. Ühildada skeemid tegelikkusega. Pärandkultuuri rattarada on RMK andmetel 18 km pikk, kuid ainsal prindikõlblikul skeemil kopeerib marsruut hoopis RMK Taheva rattarada, mis on 21 kilomeetrine. Skeemiga sõites peab valima kas uskuda skeemi või rajatähistust. Milline tuskatekitav valik! Eriti metsas, rajal olles.
  5. Äratada huvi. Miks peaks rajale minema? Miks peaks matkahuvi tekkima, kui kogu info piirdub selle jutuga. Pärandkultuuri inventeerija käsiraamatu tsitaatide asemel huvituks, mida põnevat on võimalik näha ja kogeda. Isu tekitamiseks võiks veebi riputada kasvõi huvipunktide infotahvlite tekstid. Et inimene tahaks neid kohti näha.

Rajal

Hakkasin sõtkuma ühel pealelõunasel ajal. Mida avastasin ja mida saaks paremini teha?
  1. Tekitada raja lähtekoht. Praegu üheselt mõistetav alguskoht puudub. RMK veebikirjelduses ja Keskkonnaameti trükisest selgub, et kõik piirkonna rattarajad algavad Tellingumäe jalamilt. Looduses üheti mõistetavat raja lähtekohta pole, kui selleks mitte pidada Tellingumäe parkla vastas paiknevat viita ja infotahvlit kõikide piirkonna radade üldskeemiga. 
  2. Stardikoha infotahvlil tuleks tutvustada rajatähiseid. Muidu võib üsna sarnaste tähistustega radade lõikumiskohtades segadus tekkida.  Ei veebist ega infotahvlitelt ei leia rajamarkeeringu tutvustust. Seetõttu ei tea startiv matkaja, milline tingmärk tähistab millist: kas Mõniste, Taheva või Karula rattarada. Kuna matkapiirkonnas on tihe metsateede võrgustik, on kaardita orienteerumine keeruline. Vale teed valides võid küll õigesse kohta jõuda, kuid nägemata jäävad vaatamisväärsused mille pärast tulid. 
  3. Kokkulepped eramaa omanikega. Kõhedusttekitav rajalõik. Lühike lõik Taheva mõisa ligidal kulges erateel mille alguses hundikoera pilt ja ähvardav läbimiskeeld. Valikut polnud, läksin. Peale tervete pükstega läbimist käisin Taheva lastekodus pärimas, et kas maaomanik tõesti nii kuri. Pidi olema pisut ülepingutatud turvalisuspüüdlus. Koera ei pidavat kodus olema. Aga ebamugav ikkagi kellegi privaatsust häirida. Eriti välismaalasel, kes ei tunne kohalikke kombeid. 

Kui ikkagi tahaks täna rattarajale minna? Soovitused matkajale.

  1. Küsige Pähni looduskeskusest või Karula teabepunktist paberkaarte-voldikuid. 
  2. Kasutage seda elektroonilist kaarti nutitelefonis või GPS-is (kuidas seda kasutada, vaadake siit). Paraku sõitsin pärandkultuuri raja asemel Taheva rattarajal, nii, et mingi pärandkultuuri objekt võis kaardil vahele jääda.

    Koiva pärandkultuuri rattarada

Emotsioonid mis tekkisid eeltöö ja matka ajal.

  • Kört-Pärtli särk ja mulgipudru !#X!
  • Kvantiteeti rohkem kui kvaliteeti. 
  • Huviline võib loobuda, sest väsib infot otsides ära
  • Kas raja loojad ise ka oma radadel matkavad?
  • Kas loojatel on huvi, et radasid kasutataks või rajatakse neid muul põhjusel (linnukese, projekti pärast)?
  • Kui välja ei kuku, võiks asjatundjat kaasata.
  • Huvitav, kas teistel sama piirkonna radadel toimub sama?

1 kommentaar:

  1. Taheva radadel on eksitavaid kohti tõesti rohkelt. Projekti eestvedajal oleks paras aeg inventuur teha. Riinu.

    VastaKustuta