neljapäev, 3. september 2009

Matk Lätis. Salatsi jõe kaart, pildid ja video

Kes pole veel Lätis veematkal käinud? Vanal heal Liivimaal on veematkajale palju pakkuda. Tõdesime seda uuesti süstamatkal Salatsi jõele (Salaca läti või liivi keeles?).


Aukartustäratavalt pikad, veerohked, kiirevoolulised ning kaunikaldalised Läti jõed on heaks hüppelauaks Ahja ja Võhandu kanuumatka kogemustega rändurile.
Seekordne süstamatk Lätis oli Matkajuhi sõpradele juba kaheksas (varem on sõidetud Koiva, Amata ja Ogre jõge). Kolmepäevane matk algas Burtnieki (Asti) järve väljavoolust Vecates ning lõppes Merniekis (Merinäkis - liivi k.). Et teekonnal oli palju vaatamisväärsusi, siis kogunes 3 päevase teekonna pikkuseks 77 km (tavalise 90-95 km asemel). Kuna Salatsit toidab veerikas järv, siis ei saa ka südasuvel veepuuduse üle kurta. Lähtes on jõgi lai kuid rahuldava voolukiirusega. Säng kitseneb ja kaldad kerkivad peale Mazsalaca linna. Mazsalacas tegime peatuse ja külastasime Valters Hirte "Kuradimuuseumit" ning viskasime pilgu rahulikele, nostalgilistele 1930 ndate stiilis tänavatele. Linnast pisut allavoolu algavad liivakivipaljandid ning peatuse võib teha Baltimaade suurimate - Daugeni koobaste külastamiseks (käikude kogupikkus on 346 m ja suurim saal 72 m2 ja 7 m kõrge)



Valge kadedusega kogesime lätlaste auväärsest veematkamise traditsioonist tulenevaid hüvesid - nautisime suurepärast info- ja kaardimaterjali, tähistusi ja telkimisplatse. Siin on raha prestiižitrükiste asemel küll suunatud otse matkaja heaolu suurendamisse. Eravalduste sildid on tagasihoidlikult teavitavad. Milline mainekujundus!
Olime ette valmistunud rahulikumaks kulgemiseks kuid meeldivaks kirsiks tordil osutusid Staicele kärestik (II r/a) ja sealt edasi vaheldumisi rahulike lõikudega kulgevad ülevoolud (e. klassita kärestikud) ning Vikšnu koopad.



Matka lõpetasime Sarkanase punaste paljandite all.
Põhja-Liivimaa oli muistse vabaduse ajal hõredalt asustatud nurk. Ka praegu on siin palju metsi ja soid. Ehk just seetõttu on eestlaste, liivlaste ning lätlaste kultuuride põimumisala kujunenud rahvasuus vaimude ja nõidade maaks. Kohanimede järgi (Burtniek - nõid, Merniek - merinäkk jne.) tundub see olevat vägagi salapärane (Salaca - Salatsi) kant. Head avastamisrõõmu!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar