Matkates mingis piirkonnas on põnev teada taustu, kuid Aidu kohta on vähe faktilist informatsiooni. Selle puudujäägi püüamegi käesoleva postitusega tasa teha. Enamus allpool olevast infost pärineb Eesti Energia tahvlilt, mis seisis kunagi Sipelgamäel, kuid on nüüd asukohast maha võetud.
Kuidas tekkis Sipelgamägi?
Vaatemägi asub kahe karjääri, endise Kohtla karjääri ja Aidu karjääri piiril. Mäetööd Kohtla karjääris lõpetati 1975. a. ja mäetöid Aidu karjääris alustati 1974. a.
Põlevkivi geoloogilised varud on Eestis ligikaudu 4 miljardit tonni ja eeldatavasti jätkub teda kaevandamiseks veel ligikaudu 75 aastaks (loodetavasti seda siiski niikaua ei tehta). 97% kogu Eesti elektrienergiast ja suur osa soojusenergiast saadi omal ajal meie "pruunist kullast"* (aastaks 2035 plaanitakse põlevkivi põletamisest loobuda).
Kõrgus Balti kõrguste süsteemis - 68,6 m.
Kõrgus tootluskihindi põhjast - 32 m.
Sipelgamägi kuhjati kokku 1979. a tolle aja Euroopa suurima mammutekskavaatori ESKU 1 noole remondiks. Kuna noolt ei olnud võimalik maapinnale lasta, siis ekskavaator ise kuhjas kokku mäe, sõitis noolega selle vastu ja alles siis ulatuti kraanade ning muu tehnika abil mäele sõites noolt remontima. ESKU 1 töötas Aidus 2001. aastani ja lõigati seejärel vanametalliks. Teise samasuguse ekskavaatori kopp viidi aga eksponaadiks Kohtla kaevandusmuuseumisse.
Sipelgamäeks hakkasid kaevandajad Aidu vaateplatvormi kutsuma seetõttu, et kaevandajad päästsid raielangilt sipelgapesa, mille toimetasid kartulikotiga vaatemäe jalamile. Nüüd on sipelgad endiselt mäe kindlad asukad
Kes kaevas selle hiiglasliku augu? Karjääriekskavaatorid
Ekskavaator ESKU kaalus 4021 tonni (samapalju kui 4000 väikeautot) ja oli 22-korruselise maja kõrgune (võrreldav Viru hotelliga). Kopa maht oli 35 m³ ja ammutusraadius 65 m. Masinal oli kaks 4000 kW elektrimootorit. Oma 22 tööaasta jooksul oleks ESKU 1 just nagu kaevanud 10 meetri sügavuse ja 50 meetri laiuse kraavi Ida-Virumaalt Pärnuni.
Kuidas Aidu karjäär alguse sai?
Aidu põlevkivikarjäär asutati 1974. a ning projekteeriti võimsusega 3 000 000 tonni. Karjääri pindala on ligi 34 km² ja tööde edasiliikumise suund põhjast lõunasse. Põlevkivikihid, mille suurim paksus on umbes 3 m, lasuvad 5-28 m sügavusel ning lõuna suunas kihtide sügavus suureneb. Aidu karjääri sulgemistööde raames korrastati karjäär puhkeobjektiks, kuhu řajati ka rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal pikkusega üle 2000 m, laiusega ligi 200 m ja sügavusega 3,5 m.
Eesti Energia Kaevandused kaevandab lisaks Aidu karjäärile veel Narva karjääris ja kahes kaevanduses - Estonias ja Virus. Positiivse stsenaariumi korral avatakse 2012. aastaks Aidu karjääri naabruses asuvasse põlevkivimaardlasse allmaakaevandus Aidu III (seda siiski õnneks ei avatud vee suurte väljapumpamise kulude tõttu). Aastaks 2016 on plaanis rajada Uus-Kiviõli kaevandus (ka see kaevandus on veel küsimärgi all ning plaanitakse avada alles 2025).
Miks Aidu karjäär kaevati? Kukersiit ehk põlevkivi
Kukersiidi- ehk põlevkivikihid lasuvad lubjakivikihtide vahel ning erinevad neist oma koostise poolest vaid põleva orgaanilise aine sisalduse tõttu, millest utmisel eraldub põlevkiviõli. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud vetikad (vaata videot). Lubiainesest mineraalosa on tekkinud meres elanud organismide lubikodadest (hulgaliselt säilinud kivistised), nende purunenud kildudest ja lubiainese veest settimisel, ning peenliivakast-savikast ainesest, mis on kunagi mandrilt merre kantud ja siin koos organismidest pärit ainestega välja settinud.Põlevkivi geoloogilised varud on Eestis ligikaudu 4 miljardit tonni ja eeldatavasti jätkub teda kaevandamiseks veel ligikaudu 75 aastaks (loodetavasti seda siiski niikaua ei tehta). 97% kogu Eesti elektrienergiast ja suur osa soojusenergiast saadi omal ajal meie "pruunist kullast"* (aastaks 2035 plaanitakse põlevkivi põletamisest loobuda).
* Kommentaariks, et kohalike kogukondade arvates võib põlevkivi nimetatda "pruuniks needuseks". Vaata Uljaste kogukonna lugu, Võrnu küla lugu, Pagari küla lugu
Kuidas tekkisid mäed, "fjordid"? Tööprotsess karjääris
Paljandustööd
Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 30-45 meetri laiuse ribana kattekiht (elus mullakiht). Kattekihi ülemine osa on ekskavaatoriga lihtsalt eemaldatav, kuid kattekihi alumist osa, mis on paksem ja tugevam (paas), on vaja enne eemaldamist lõhata. Vaata kuidas hiigelekskavaator töötab (video)Lõhketööd
Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse, lõhkeainega. Tehasest toodava lõhkeaine koostisosad segatakse autos, lõplikult valmib aine alles puuraugus. See muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus (kuidas toimub paljandamine, lõhkamine, koristus ja rikastamine, vaata sellest Aidu kaevandamise aegsest videost)** animeeritud, kuid sellevõrra reaalsusele vähemvastav versioon siin
Koristustööd
Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa seest välja kahel viisil: kogu kihi väljamisega ja osaliselt selektiivse väljamisega. Kogu kihi väljamisel toimuvad tootmistööd kihindi eelneva lõhketööde ga kobestamisega kogu tootuskihindi laiuses. Osaliselt selektiivse väljamise korral teostatakse laadimiseelne kihindi kobestamine kahe ala-astanguga võimsate buldooser-kobestitega. Kõva paekivist vahekiht tõstetakse puistangusse ehk põlevkivist ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga kalluritega rikastusvabriku vastuvõtupunkritesse.Rikastamine
Tranšeedest välja veetud mäemass (põlevkivi koos lubjakivi vahekihtidega) purustatakse tükisuuruseni kuni 300 mm. Seejärel toimub magnetiidi suspensioonis põlevkivi eraldamine lubjakivist. Põlevkivi jääb pinnale, riisutakse ära, pestakse läbi, purustatakse vajaliku tükisuuruseni ja laetakse otse rikastusvabrikust või läbi vahelao tarbijale.Veekõrvaldus
Karjäär on maapinnas olev süvend ning seetõttu on nii pinnasevee, kui ka sademete sissevool sinna paratamatu. Põlevkivi kvaliteedi säilitamiseks juhitakse kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 meetri sügavusel asuvate suletud veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse.
Rekultiveerimine
Kaevandatud pinnase tasandamist teostavad karjäärid buldooserite või ekskavaatoritega ning valmistavad selle ette metsastamiseks. Maa tasandatakse selliselt, et hiljem oleks võimalik metsakultuure hooldada ja metsamaterjale välja vedada.Metsastamine
Metsastamist korraldas Eesti Energia Kaevanduste tellimustööna RMK. Mets istutatakse istutus kiiluga, mis lööb pinnasesse 10-15 cm sügavused kiiluaugud. Taim vajutatakse kinni kannaga. Kuna karjääri pinnas on põuakartlik, siis tuleb istutustöödega alustada võimalikult kiiresti pärast lume ja pinnase sulamist.Metsakultuuridest karjääris
Kaevandatud pinnas tasandatakse karjääris buldooserite või ekskavaatoritega. 1985. aastal võeti kasutusele uus meetod, mis võimaldab pinnast metsastamise jaoks tasandada sellisel moel, et hiljem oleks võimalik metsakultuure hooldada ja sealt ka metsamaterjale välja vedada. Suve perioodil toimub iga kahe kuu tagant tasandatud maade ülevaatus. Selleks on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad metskonna, keskkonnaosakonna, valla ja karjääri esindaja. Kontrollitakse tasandamise kvaliteeti ja vastavust eeskirjadele.
Karjäärides alustas Kohtla metskond kultuuride rajamist 1960. aastal, kui rajati 4,6 hektarit männi-lehise kultuuri. Edaspidi kultuurtööde mahud kasvasid ning ulatusid aastas 106 hektarini metskonna kohta.
Aastatel 1960-2010 on Kohtla ja Aidu karjääris rajatud 2029,6 hektarit metsakultuure. Aastani 2010 on Aidu ja Kohtla karjäärides kultiveeritud järgmisi puuliike: männi istutus (1310 ha), männi külv (197,8 ha), kase istutus (458,3 ha), kuuse istutus (33,7 ha), lehise istutus (8,2 ha), papli istutus (6,1 ha), vahtra istutus (4,5 ha), põisenela istutus (3,2 ha), saarvahtra istutus (3,1 ha), läätspuu istutus (1,4 ha), astelpaju istutus (0,6 ha) ja musta lepa istutus (2,7 ha). Istutuse kasvamamineku protsent on olnud enamasti 70-80%.
Viimasel ajal on suurendatud kase istutuse osakaalu. Lehtpuud kiirendavad metsakõdu ja huu muse teket. Kaski kasvatatakse tulekaitseribadena männikutes tuleohu vähendamiseks. Karjää rikultuuride tervisliku seisundi võib hinnata rahuldavaks.
Loodame, et teadmishimuline sai siit oma uudishimule rahuldust. Aga nagu öeldakse, oma silm on kuningas, tulge vaatama! Hoidke pilk peal Matkajuhi plaanilistel matkadel, igal aastal korraldame Aidusse avastusretki.
Väga hariv leht, aitäh!
VastaKustuta