Kuidas riietuda talvematkaks?

Eelmises postituses kirjeldasin üht öist talvematka. Kuidas peaks talviseks öömatkaks ette valmistuma? Esimene ja tähtsaim reegel - kaitse end külma vastu, riietu hästi.

Riietu nagu sibul - kihiti. Riietuse kihtidel on erinevad ülesanded: alumisel niiskuse juhtimine, edasi isoleerimine, tuulekaitse ja sademekaitse. 

• Dreenkiht naha vastas. Selle kihi ülesandeks on juhtida nahast higi eemale, et keha püsiks kuiv. Puuvillane materjal selleks ei sobi, kuna imab endasse 2 x rohkem niiskust kui kunstkiud, paisub ja hoiab seda 10 x kauem endas. Seega T-särk hoia suveks, kui on vaja nahka jahutada. Talviseks aluspesuks sobivad materjalid mida siltidel tähistatakse nimetustega: Thermion, Polypropylene, Thermax, Thinsulate. Kasutan meriinovilla ja polüestri segust alussärki Aclima Hotwool 
• Isolatsioonikiht. Pane dreeni peale. Selle kihi ülesandeks on hoida kehas tekkinud soe kinni. Materjal peab suutma õhku siduda, sest õhukiht on parim isolaator. Siia kuuluvad kõik fliisist, karvasest ja villasest materjalist riided nagu pusad, jakid, kampsunid ja vestid. Mina kannan selles kihis fliisist pusa. Materjaliks Polyester
• Tuulekaitse. Isolatsiooni ja sademekaitse vahel. Kaitseks läbilõikava tuule vastu, mis jahutab kiirelt keha maha, kasuta tuulepluusi (poodides “softshell”). Materjaliks Windstopper Soft Shell vmnt.
• Sademekaitse. Kõige pealmiseks kaitseks ilmastiku vastu sobib hästi sissekantud, kapuutsi, varruka- ja lumelukkudega jope. Siin on materjalide valik üsna lai. Kasutan odavama otsa sulejopet Ski-P Wedze (hind u. 80€). Piisavalt soe ja piisavate lisadega
• Püksid. Pikk, soe aluspesu hoiab sind jäise ilma korral soojana (võid kasutada Aclima aluspesu). Jällegi peaks hoiduma puuvillast ja teksariidest. Sünteetikast pikad jooksupüksid kattepükste all hoiavad keha kuiva ja soojana. Matkaks sobivad kattepüksid võiksid olla trakside, tugevdatud põlve- ja tagumikuosa, lumelukkude ja külglukkudega. Tugev, mugav ja kaitstud.

Ja peaaegu oleks unustanud - seljakott on matkaja kõige soojem riietusese. Selg on suure pindalaga ja sealt kaudu kiirgab ilmaruumi palju soojust. Soojemalt tunnevad ennast need kes kannavad seljakotti. Kas pole tähenduslik?

Muu lisavarustus.

• Müts on põhiline riietusese, mis hoiab kehasoojust ja kaitseb sademete eest. Head on Polar fliisist peakatted. Hingavad hästi ja hoiavad sooja. Lisasooja saab Buffi torusallist, kui see ümber pea mütsiks keerata ja sinna peale oma müts tõmmata.
• Sõrm- ja labakindad. Kindad peaks olema tuulekindlat materjalist. Parimad on labakindad, sest sõrmed hoiavad koos paremini sooja.
• Termos. Kanna kaasas kuuma teed või vett. Termos hoiab tee soojana ja vee sulana. Organism vajab talvel samapalju vett kui suvel.
• Torusall, suusamask. Kui ilm on külm ja tuul läbilõikav, siis kaitsevad need näonahka ning keha jahtumast. Minu lemmik on Buff

Nüüd hoia jalad rõõmsad.

• Veekindlad talvematka saapad. Lumes ja lörtsis liikumiseks pakuvad jalatsitootjatel mitmeid kergekaalulisi ja suure tallamustriga mudeleid. Jalats võiks olla seest karvane ja kõrgem, et pükste lumelukk püsiks hästi saapa peal. Libedatel pindadel liikumisks kasuta kummist, kõvasulamist naeltega naglisid e. padinaid (emakeelne termin). Fännan viimased 12 aastat Salomon Toundra Pro CWSP saapaid. Peavad tööle hästi vastu, jalad on kuni -40 kraadini soojad. 
• Sokid. Head saapad hoiavad hästi sooja siis kui jala otsas on head sokid. Kehtib sama reegel mis riietumisel - nahalähedane sokk peab niiskust juhtima, kaitsesokk peab sooja hoidma. Seega alumiseks sobib sünteetiline sokk, pealmiseks näiteks villane. Enne matkale minekut, kõndige sokkides-saabastes natuke aega ringi. Veenduge, et jalg tunneb end saapas vabalt. Siis ei hakka jalg külmetama ja saabas hõõruma

Ja kui riietus korralik, siis võta ette kas tõukekelgumatk, räätsamatk või elektrifätimatk. Ikka on soe ka siis kui temperatuur läheb alla, või on tuleb lõkke ääres elamustoitu nautides pisut pikemalt koha peal olla.