Tasmaania matk 4. Sügavale kõnnumaale

Laupäev 14.11.2009.
Päeva algus: 10.00, Junction Creek - lõpp 18.15 Lake Cygnus (West Arthurs Range)
Öö Junction Creekis oli rahutu, tõusis tuul ja koos sellega mure, et mõni ümbritsevatest puudest võib telkidele kukkuda. Käisime kontrollimas, korjasime okstelt põgeneva pesu ja pugesime pisut rahulikumana telki tagasi.
Kell 7.15 Äratus, vahelduv pilvisus, nõrk tuul, +17C. Hommikused toimetused - pesemine, keetmine, söömine, pakkimine, WC. WC teema vajab lahtirääkimist. Kõik mis inimesest väljub on kohalikus mõistes “toksiline jääde” ja vajab keskkonnasõbralikku ladustamist. Selleks on laagripaigas hermeetiliselt suletav hiiglaslik UFO-kujuline mahuti. Mahuti otsa saamine on veerand vaeva, ülejäänu kulub enda tasakaalustamisele ja kinnihoidmisele. Kasutaja mugavus on ohverdatud käitlemismugavusele. Nimelt toimetatakse konteiner minema helikopteri rippes. WC-ndus on Austraalias väga arenenud. Selleks on isegi spetsiaalne internetikeskkond - Riiklik Avalike Tualettide Kaart
Kell 10.00. Teele! Ees ootab üle poole miljoni hektari metsikut kõnnumaad South-West National Parkis. Piirkond on nii eriline, et arvatud UNESCO World Heritage Listi. Poole kilomeetri pärast hargneb rada kaheks: vasakule McKays Track, paremale Old Davey Port Track. Kohati on laudtee, nii kaitstud kõnnumaad ei osanud oodata. Kuid selle otstarve ja pingutuste põhjus on mõistetavad. Kaitstakse maailmas ainulaadset ökosüsteemi. Tõenäoliselt on materjal kohale veetud kopteritega. Millised väljaminekud! Seal kus laudteed pole, on vooluveed ja inimeste ning loomade jalad kulutanud kaljupinna turbalasundisse sügavad vaod. Peale kahetunnist liikumist Old Daveyd pidi, 2 oja ületamist ja põlenud võsa läbimist jõuame uue hargnemiseni. Old Port Davey otse ja Lake Haven vasakule, üles West Arthursile.
Kell 12.00 Alustame tõusu K-Moraini pidi harja suunas. Moreen on esialgu lauge, kuid muutub järjest järsemaks
Kell 14.30 Kõht on tühi kuid see-eest on janu. Tõusul kulub palju vett, tagavara hakkab otsa lõppema. Uuristame kive pidi alla nõrguva vee kogumiseks lohu ja saame paar kuksatäit. Kuumale kerisele... Muidu on rada lilleline - anemoonisarnased lilled ja kõikjal leviv liilialõhn. Teeme lõunapausi.
Kell 16.00 Jõuame platoole. Siin leiab aset täielik ilmamuutus. Mõnus soe asendub läbilõikava Antarktilise tuulega. Fliisid-jakid-anorakid, kõik leiavad tee selga. Kapuutsid pähe ja kindad kätte. Suured täiusliku ringi kujulised erkrohelised "samblamättad" osutuvad kivikõvadeks taimedeks. Üllatav! Ja üldse - tuttavatest kodumaistest taimedest olen kohanud ainult putuktoidulist pikalehelist huulheina. Kirdes, all tasandikul on näha tuldud tee kuni Pedderi järveni, edelas Payne laht ja lõunas Bathursti kanal ja laht. Bathursti kitsuse oleksime pidanud paadiga ületama, kui oleksime valinud Arthursi raja asemel South Coast Walki.
Võtame suuna itta ja nüüdsest liikume aheliku harja pidi. Ületame Mt. Hesperuse tipu (1098 m) ja möödume lähedalt Capella kaljurünkadest (Capella Crags, 1049 m). Algab mägijärvede piirkond. Vett on jälle küllaga. Kohati käsitsi laotud kivitee, kohati laudrada. Peas vormub lilleline ettekujutus kuidas me sellistes tingimustes jõuame kiiresti Federation Peakini. Mis tähendab "Austraalia raskeim matkarada"? Käkitegu!



Kell 18.15. Päike kaob pilvedesse. Laskume 200m allapoole Lake Cygnuse juurde ööbima. Org on katlakujuline, tiheda võsaga kaetud kaljudest ümbritsetud. Keskel püstloodis sügav järv, väljavooluga edelasse. Samas milline suurepäraselt ettevalmistatud telkimisplats! Kummivõrguga kaetud tihendatud pinnasega plats 5-le telgile ja puitplatvormid 2-le telgile. WC mahuti ja telklapäevik metallist postkastis. Päevik küll 2 aastat tagasi täis saanud. Paistab, et pargivahid pole siin tihedad külalised. Kokanaat hakkab süüa tegema, Jaanus ja Aivo heidavad lanti. Tühi töö! Mõne aja pärast pannakse ööseks tonkad sisse. Seejärel kooritakse riidest lahti ja minnakse ujuma (Jaanus, Aivo Nevala). Arvestades, et õhk on +3-4 kraadi siis prrr...Pärast ujumist on poisid näost hallid ja võdisevad. Hingeõhk aurab. Õhtusöök
Kell 21.00 Laagrit külastab suur pikasabaline hiir. Väga julge, tundub teadvat, et matkajatest pole kurja. Määrame ta Pseudomys higginsi (Long-tailed Mouse). Linnulaulu on vähe, 2-3 liiki. Üks neid hõikab aeg-ajalt hästi selge kõlava häälega: "Thats it, thats it!" Näeme hõikajat. Määrame ta Phylidonyris pyrrhoptera (Crescent Honeyeater). Teist liiki kes hõikab: "We did it, we did it!" ei õnnestu tihedas võsas silmata. Koos pimenemisega ümbritseb meid äkki veider ruumiline klõbin, mis peegeldub mägedelt tagasi. See kostub igalt poolt ümberringi. Meenutab kure nokaklõbinat kuid rohkem sordiinis. Põhjust ei suuda kindlaks teha. Kukun kotti.
Päeva kokkuvõte. 5 tundi puhast kõndi, 900 m tõusu, 350 langust, 3400 kcal energiakulu. Drastiline temperatuuri- ja ilmastikumuutus. Kui homme vihma ei tuleks... Seljas on enamik sooje riideid.
Järgneb...

Kommentaarid