Matkamine Eesti - Vene riigipiiri läheduses. Mida peaks teadma?

Eesti-Vene piiraladel on rikkalikult põnevaid matkapiirkondi. Esimese hooga meenub Narva jõgi, Peipsi ja Lämmijärv, Poruni ürgmets, Piirissaar, loomulikult Setomaa piiriäärsed metsa- ja sooalad. Need lausa tõmbavad uurima. Kuid mida peaks teadma, et seal probleemideta matkata?
Seda küsisime Värska piirivalve kordoni ülemkonstaablilt Meelis Eelmalt.

Kahe riigi piiripostide vahel paikneb piirijoon

Alustuseks pärisime üldist piiri-infot                                  
  1. Kui pikk on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiir? On 333,7 km, sealjuures maismaad ja jõgesid pidi 207,5 km ning Pihkva järvel, Lämmijärvel ja Peipsil 126,2 km
  2. Kontrolljoon või riigipiir? Kas sellel on mingit vahet? Kuna piirlileping on ratifitseerimata, siis Eesti seaduste järgi kujutab piir ajutist kontrolljoont. Kontrolljoon on Eesti poolt riigipiiriks välja ehitamata ning seda ei tehta enne kui piirileping allkirjastatakse. Samas on ajutine kontrolljoon seaduse silmis võrdne piiriga. Vene Föderatsiooni poolt on riigipiir ühepoolselt maha märgitud.
  3. Mis on piirivalve? Kaasajal pole piirivalve eraldiseisev ametkond vaid politseiüksus. Lisaks piiri valvamisele on neil ka korrakaitse- ja veepäästekohustus.
Veepiir on tähistatud poidega. Taamal Vene piirivalvetorn.
 Matkamisest ja kalapüügist piiri läheduses
  1. Kas GPS näitab piirijoont täpselt? Ei näita. Kommerts GPS-id eksivad, sest aluskaardid on ebatäpselt. Seepärast polegi need seadmed piirijoone määramisel usaldusväärsed ning nii võib tahtmatult piiri rikkuda.
  2. Kas võin Vene piiripostiga pilti teha? Ära mine Vene piiripostiga pilti tegema. Piiripost asub Vene Föderatsiooni territooriumil. Piirijoon jookseb enne punast piiriposti, 2,5 m Eesti poole. Joont ületades saadetakse korda piiririkkumine.
  3. Kuidas paiknevad piiri suhtes Eesti piiritähised? Piir kulgeb kollase tahvli tagant 10 m Vene poole.
  4. Kuidas on piir tähistatud Peipsil ja Lämmijärvel? Märgistus kollaste poidega. Suvel järvel matkates tasub piiripoidest kaugelt mööduda, sest tähistus on harv. Vahel on poi pöördepunktiks, kus piirijoon vahetab suunda. Siin võib kogemata piiri ületada. Näiteks Värska kordoni alal on 13 poid. Piiripoide koordinaadid leiab siit Riigi Teatajast
  5. Kui lähedale riigipiirini võib aerutada? Lämmijärvel ja Pihkva järvel 50 m, Peipsi järvel 200 m. Samad reeglid kehtivad talvel. Talvel tähistatakse ajutine kontrolljoon ja režiimiala vitstega.
  6. Milline on karistus tahtmatu piiriületuse eest? Ebaseadusliku piiriületuse trahv on 80 €
  7. Kas peaks piiritsoonis toimuvad üritused registreerima? Ei tohi häirida piirirahu. 5 kilomeetrises tsoonis on soovitav registreerida suvepäevad jmt. üritused piirivalves.
  8. Kas ujuvvahendid peavad olema registreeritud? Ujuvvahendite on registreerimis- ja lukustamiskohustus. Kõik piiriveekogudel kasutatavad või veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema regatud vastavas registris, kandma reg. numbrit ning olema lukustatud.
  9. Kas mind trahvitakse kui ei kanna ujuvvahendis päästevesti? Soovitame, et kandke veste. Piirivalve nõuab, et veste peab olema paadis inimeste arvu järgi, kuid seaduse järgi ei pea vestid olema seljas.
  10. Kas piiriveekogule minnes peaks end registreerima? Jah. Registreerimiskohustus on Lämmijärvel. Pole tähtis millises kordonis registreerida, sest andmebaas on ühine.  
  11. Kui suur võib olla alkoholikogus ujuvvahendi juhi veres? Vähem kui 0,4 mg alkoholi väljahingatavas õhus juhil. Jetijuhil vähem kui 0,1 mg.
  12. Mis saab kui Saatse saapas läheb auto kumm katki? Helistage kordonisse, ärge autost väljuge. Tund kuni poolteist ootamist, tuleb vene piirivalve ja mõlema poole piiriesindajad viivad läbi formaalsused ning saab tulema
  13. Millistel vahenditel võib läbi Saatse saapa matkata? Jalgrataste, hobusega tohib läbi minna, tõukerattaga ka. Jalgsi ei tohi.
  14. Kas piiritsoonis peaks passi kaasas kandma? Ei, dokumenti ei pea kaasas olema. Ühtki seadust ei ole, mis seda nõuaks. Isiku tuvastamine peab olema piirivalve võimekus.
  15. Kas mind jälgitakse piiritsoonis? Jah. Maismaapiiril on jälgimisseadmed. Radaritornidel on võisad videokaamerad ning isegi kõlarid. Näiteks Kulje radari taga asub keelutsoon (kivimuul, mis viib Vene poolele). Oleme seal pidanud kasutama võimalust liig uudishimulike turistide “ehmatamiseks”
  16. Kui kiiresti jõuab piirvalve kaater appi näiteks Võhandu suudmesse? Värskast Salosaare alla tuleb kaater 20 minutiga.
See on lühidalt kõik mida oskasime piirivalvuritelt küsida. Kui teil endil on põnevaid küsimusi või juhtumeid pajatada piirialadelt, siis palun lisage need kommentaaridesse!

Lisalugemist: Kuidas käituda piiräärsel alal?; Liikumine piiriveekogudel
Matkajuhi matkad EU ja Vene piiril: Tõukerattamatk Setomaa ajateljel, Räätsamatk EU piiril, Tõukekelguga Setomaal

Kommentaarid

  1. Oleks selline küsimus: kas piki Narva jõge jalgsi matkates (näiteks alates Vasknarvast) peab endast piirivalvele märku andma?

    VastaKustuta
  2. Ei pea. Kui plaanis mitmepäevane matk, siis võiks turvalisuse huvides anda piirivalvesse teada marsruudi ja eeldatava lõpetamise aja. Sel juhul peaks lõpus kordonit lõpetamisest teavitama.

    VastaKustuta
  3. http://www.pillandia.blogspot.it/search/label/EESTIMAA

    VastaKustuta

Postita kommentaar