Ilma jahenedes hakkavad uudised meenutama rindeteateid, kirjeldades “pealetungivaid külmafronte”, “ohustavaid temperatuure”; vaagides “külmapühade kehtestamist”, lahates “tuulekülma” ja “lapsed koju” eri aspekte.
Nii jõuabki “külmakõhedus” mõtetesse. Kaalumisele läheb sportimise ja talvepuhkuse ärajätmine, liikumise piiramine ning laste kojujäämine.
Loomulikult, külm on ohtlik (nagu elu ikka), kuid talvelõbudest loobumine viirusterohkes ja valgusest kasinas talves võib olla veel ohtlikum.
Vaatame millised on tegelikud külmaohud? Milliseid müüte nende kohta räägitakse?
Haigeks teeb organismi tugevuspiiri ületav (virulentne) kogus viiruseid-baktereid. Need toimetame organismi ise - pesemata kätega nägu, nina, suud, silmi katsudes; saastunud tolmuosakesi sisse hingates, haigete inimestega koos viibides jne. Kui nakkus satub stressist, valguse puudusest, ebatervislikust toitumisest, vähesest liikumisest nõrgestunud ja soojusest laiska organismi, ongi haigestumine toimunud. Külmetamine pole põhjus, see on päästik.
Antimüüt. Mitte külm ei tee haigeks. Külm hävitab mikroobe. Temperatuuri vaheldumine ja päike vallandavad kasulikke hormoone ning kaitsekehasid mis tugevdavad meie organismi.
Soovitused
Jah, see võib juhtuda. Kuid kas just sinu elukohas? Ja kas temp langeb just nii madalale? Ja kas just siis kui sa ärkvel oled ja tegutsed?
Ilmajaam annab külmakraadide vahemiku, millest külmim võib paikneda “külmapoolusel” Kuusikul. Mitte sinu elupaigas. Temperatuur sõltub kellaajast, asukohast, tuulest, reljeefist, ümbritsevast loodusest ja ehitistest. Koduümbruse temperatuur sõltub sellest, kas
Soovitused
Kuula ilmateadet, kuid usalda oma talupojamõistust. Vaata termomeetrit ja hinda tuult. Organism kohandub külmaga 2-3 päevaga isegi siis kui väljas vähe viibida. Külmatunde ja külmakahjustuse vastu aitab õige (ei pea olema kallis!) riietumine, liikumine ja mõned lihtsad soojanipid.
Riietu kihiliselt ja soojalt. Kanna mütsi, salli, labakuid. Pea ja käelabade kaob märkimisväärne hulk organismi soojust.
Riietu “külmasildadeta”. Särgid püksi, pikkade aluspükste sääred sokkide sisse, vööpandlad-lumepõlled kinni, jope ventilatsiooniavad koomale, torusall ümber kaela või maskina ees.
Enne väljaminekut söö kõht täis. Toit annab soojust.
Liiguta. Ainult 40% energiast kulub edasiliikumisele, 60%-st saab kehasoojus.
Hõõru käsi ja kõrvu. Stimuleerid pealmistes kapillaarides vereringet. Soojenda käsi kaenlaaukudes, istumise all, tõmba sõrmed pihku. Enne väljaminekut kaitse nägu.
Lõpetuseks
Külmalained talvel on sama normaalsed kui kuumalained suvel. Elame ju parasvöötmes. Huvitav, et parasvöötme inimese puhul võib täheldada paradoksaalset käitumist - nii kuuma- kui külmalainega langeb liisk ebatervislikumale valikule. Kas olete märganud, et kuumaga kogunevad “parasvöötlased” randa praadima ja külmaga sulguvad ööpäevadeks siseruumidesse? Mis selle taga on? Kas mitte uskumused, bioloogia ja ...ööpäeva vaheldumine?
On kuidas on, me oleme lugematute põlvkondade jooksul kohastunud külmas elamiseks. Külm on meile kasulik.
Uudiseid edastab meedia. Meedia aga kuulub eraomanikele ning pärmiks kasumile on hirmsad uudised. Suhtugem neisse kriitiliselt ja nautigem härmaseid talveilmu ning liikumist, liikumist!
Tasub vaadata ka ETV Ringvaate tõesti põnevat intervjuud sporditeadlase Kristjan Pordiga.
Nii jõuabki “külmakõhedus” mõtetesse. Kaalumisele läheb sportimise ja talvepuhkuse ärajätmine, liikumise piiramine ning laste kojujäämine.
Loomulikult, külm on ohtlik (nagu elu ikka), kuid talvelõbudest loobumine viirusterohkes ja valgusest kasinas talves võib olla veel ohtlikum.
Vaatame millised on tegelikud külmaohud? Milliseid müüte nende kohta räägitakse?
Haigeks teeb organismi tugevuspiiri ületav (virulentne) kogus viiruseid-baktereid. Need toimetame organismi ise - pesemata kätega nägu, nina, suud, silmi katsudes; saastunud tolmuosakesi sisse hingates, haigete inimestega koos viibides jne. Kui nakkus satub stressist, valguse puudusest, ebatervislikust toitumisest, vähesest liikumisest nõrgestunud ja soojusest laiska organismi, ongi haigestumine toimunud. Külmetamine pole põhjus, see on päästik.
Antimüüt. Mitte külm ei tee haigeks. Külm hävitab mikroobe. Temperatuuri vaheldumine ja päike vallandavad kasulikke hormoone ning kaitsekehasid mis tugevdavad meie organismi.
Soovitused
- Organismi tuleb treenida - spordi, kõnni, suusata, matka. Tee seda keskpäeval, sest siis on temp. kaks korda soojem
- Pese käsi
- Harjuta ära näo, silmade, nina, suu katsumine (saab ka ilusama, vinnideta näonaha).
- Väldi viirustest pakatavate ühiskondlike paikade külastamist.
- Pikenda puhkeaega
- Mine "külma-aja-ratsioonile". Katkesta dieet ning söö õli- ja vitamiinirikkamaid toite. Võta D vitamiini.
- Saada “poolhaige” kolleeg koju ravile
Jah, see võib juhtuda. Kuid kas just sinu elukohas? Ja kas temp langeb just nii madalale? Ja kas just siis kui sa ärkvel oled ja tegutsed?
Ilmajaam annab külmakraadide vahemiku, millest külmim võib paikneda “külmapoolusel” Kuusikul. Mitte sinu elupaigas. Temperatuur sõltub kellaajast, asukohast, tuulest, reljeefist, ümbritsevast loodusest ja ehitistest. Koduümbruse temperatuur sõltub sellest, kas
- paikned linnas, rannikul, sisemaal
- elad orus või künka otsas, lagedal, metsas või mere ääres
- väljas on tuul või mitte
Soovitused
Kuula ilmateadet, kuid usalda oma talupojamõistust. Vaata termomeetrit ja hinda tuult. Organism kohandub külmaga 2-3 päevaga isegi siis kui väljas vähe viibida. Külmatunde ja külmakahjustuse vastu aitab õige (ei pea olema kallis!) riietumine, liikumine ja mõned lihtsad soojanipid.
Riietu kihiliselt ja soojalt. Kanna mütsi, salli, labakuid. Pea ja käelabade kaob märkimisväärne hulk organismi soojust.
Riietu “külmasildadeta”. Särgid püksi, pikkade aluspükste sääred sokkide sisse, vööpandlad-lumepõlled kinni, jope ventilatsiooniavad koomale, torusall ümber kaela või maskina ees.
Enne väljaminekut söö kõht täis. Toit annab soojust.
Liiguta. Ainult 40% energiast kulub edasiliikumisele, 60%-st saab kehasoojus.
Hõõru käsi ja kõrvu. Stimuleerid pealmistes kapillaarides vereringet. Soojenda käsi kaenlaaukudes, istumise all, tõmba sõrmed pihku. Enne väljaminekut kaitse nägu.
Lõpetuseks
Külmalained talvel on sama normaalsed kui kuumalained suvel. Elame ju parasvöötmes. Huvitav, et parasvöötme inimese puhul võib täheldada paradoksaalset käitumist - nii kuuma- kui külmalainega langeb liisk ebatervislikumale valikule. Kas olete märganud, et kuumaga kogunevad “parasvöötlased” randa praadima ja külmaga sulguvad ööpäevadeks siseruumidesse? Mis selle taga on? Kas mitte uskumused, bioloogia ja ...ööpäeva vaheldumine?
On kuidas on, me oleme lugematute põlvkondade jooksul kohastunud külmas elamiseks. Külm on meile kasulik.
Uudiseid edastab meedia. Meedia aga kuulub eraomanikele ning pärmiks kasumile on hirmsad uudised. Suhtugem neisse kriitiliselt ja nautigem härmaseid talveilmu ning liikumist, liikumist!
Tasub vaadata ka ETV Ringvaate tõesti põnevat intervjuud sporditeadlase Kristjan Pordiga.
Kommentaarid
Postita kommentaar