Ardo Aasmäe - metsa näitamisega teenime rohkem kui lõikamisega!

Eilsel taastuvenergeetika konverentsil Moostes esines Ardo Aasmäe ettevaatava esinemisega "Millest elatakse Eestis 100 aasta pärast" .
Noppisin ettekandest kõige huvitavamad seisukohad Eesti tuleviku, tugevuste ja maaelu kohta.

Hardo Aasmäe esinemas

1. Eestlases on keskmisest rohkem eurooplast. Euroopas hakkab see pilt hägustuma.
2. Euroopa on looduse hävitanud ja on loodusressurssidest tühjaks jooksmas. Näiteks ei suuda vihmad taastada põhjavett ja selle tagajärjel tekivad tektoonilised probleemid  - maavärinad (Itaalia viimane maavärin)
3. Eestis on uuspõllumajandust oodata. Võsastunud maastikud võetakse kasutusel, mis toob kaasa ühiskondliku kähmluse, sest võsa on suurema loodusliku mitmekesisusega kui palgimets. Kumb jõuab enne? Kas põllumees või looduskaitsja.
4. Igal Eesti kandil võiks olla oma idee. Arvestades, et maapiirkonnad tühjenevad. Häädemeeste näide: valda läbib Riia-Tallinn tee - ühel pool teed kõrts ja kirik, teisel pool teed mererand ja kaitsealad. Linnaline turist visataks sohu ja seejärel teisele poole teed...
5. 30 aasta pärast teenime metsa näitamisega rohkem kui metsa lõikamisega. See tekitab uusi elukutseid, mida praegu ette ei kujutagi - kõrgharidusega loodusvaht, kes oskab ka helikopterit juhtida. Sood on meie üks unikaalsemaid varasid. Kõige lõunapoolsemad sood on Leedus, mujal kui meil põhjalas praktiliselt ei eksisteeri.
6. Loodushulle on Euroopas 5%, umbes 20 miljonit. Eestile piisav turg.
7. Maaelu nõuab kõrgemat haridustaset. Linnas õlle ettekandmisel pole nii kõrget haridust tarvis kui maal loodustehnoloogiatega tegelejatel. Inimese sekkumine maaettevõttluse protsessidesse on juba minimaalne: lehm lüpstakse lüpsjata, traktor on võimeline töötama juhita, mets langetatakse harvesteriga. Nende protsesside kujundamine ja  juhtimine eeldab järjest paremat kõrgharidust.
8. Me elame hästi. Meid pole nii palju ja meil on inimese kohta piisavalt taastuvaid ressursse inimese kohta. Päike, vesi, õhk, muld, eluruum, loodus.