11-14.10.2012 läbisin taas Meelis Maidla juhitud 9 liikmelise grupiga põhjast lõunasse Emajõe Suursoo. Teekonnal ületati 3 jõge: Kargaja, Koosa ja Emajõe ning 3 peakraavi (Põdra 2 ja Rebassaare).
Alustasime Tähemaa ja Põdra vaheliselt teelt Vara vallas. Eesmärk oli välja jõuda Läänistesse. Kokku läbisime 34 km sood.
Grupivarustusest kandsime kaasas kahekohalist kummipaati (8 kg) ja kolme telki ning köögivarustust.
Tühjus ei käi jõekallaste ja soosaarte kohta. Veekogude servades leidub rohkemgi kui võiks: plekist autofurgoonid, tühjad pudelid, purgid, kilekotid ja lõkkeasemed - "mälestusesemed" kalameestest ja marjulistest.
Vahel võib siiski näha ka pärisperemehe jälgi - karu on poetanud seedimata jõhvikatest tornid kaldarajale. Silmab kährikute-rebaste urge, kotkapesi, kui veab, näeb möödasörkivat põdrakarja.
Sügava elamuse saab lindude rände ajal. Meiegi jagasime Koosa järve 10 000 ööbiva laglega, kelle maandumise-õhkutõusmise häälitsused täitsid öö.
Suursoos tasub matkata. Kuid pildid räägivad rohkem kui 100 sõna, seepärast siia lõppu üks video:
View Emajõe Suursoo rabamatk in a larger map
Alustasime Tähemaa ja Põdra vaheliselt teelt Vara vallas. Eesmärk oli välja jõuda Läänistesse. Kokku läbisime 34 km sood.
Teekonnalõigud ja ööbimiskohad
- Tähemaa-Koosa järv (10 km) Kargaja jõe ületus. Telkimine Koosa järve kaldal
- Koosa järv-Kalli järv (8 km) Koosa jõe ja Emajõe ületus. Ööbimine Kalli järve parvmajas
- Kalli järv-Tarõssaare soosaar (10 km) Rebassaare ja Põdra peakraavide ületused. Telkmine Tarõsaare soosaarel
- Tarõssaare-Ahunapalu (6 km). Lõpetamine Ahunapalu koolimaja juures. Lääniste eesmärk jääb täitmata
Varustus
Tavaline isiklik sügisene matkavarustus, lisaks kalamehesaapad. Kasutasin ka räätsasid, kuid kolmandal päeval vandusid räätsad pokudele alla - pealis purunes.Grupivarustusest kandsime kaasas kahekohalist kummipaati (8 kg) ja kolme telki ning köögivarustust.
Teekonnast ja soost
Vett oli sel aastal palju ja iga samm vajus sügavale sisse. Matkakepid olid tõhusaks toeks. Olen Suursoos matkanud möödunud sajandist ja muljetes on Emajõe Suursool sama sarm mis Teravmägedel - siin ei ole midagi! Tühjus on nii sürreaalne, et detailirohke eluga harjunud inimesele võiks siin meeldida. On õhku, silmapiiri, taevamängu, metsikust. Mõte ei takerdu, vaid saab iseendaga tegeleda.Tühjus ei käi jõekallaste ja soosaarte kohta. Veekogude servades leidub rohkemgi kui võiks: plekist autofurgoonid, tühjad pudelid, purgid, kilekotid ja lõkkeasemed - "mälestusesemed" kalameestest ja marjulistest.
Vahel võib siiski näha ka pärisperemehe jälgi - karu on poetanud seedimata jõhvikatest tornid kaldarajale. Silmab kährikute-rebaste urge, kotkapesi, kui veab, näeb möödasörkivat põdrakarja.
Sügava elamuse saab lindude rände ajal. Meiegi jagasime Koosa järve 10 000 ööbiva laglega, kelle maandumise-õhkutõusmise häälitsused täitsid öö.
Suursoos tasub matkata. Kuid pildid räägivad rohkem kui 100 sõna, seepärast siia lõppu üks video:
Matkateekonna kaart
View Emajõe Suursoo rabamatk in a larger map
Kommentaarid
Postita kommentaar