Õrsava matkarada sattus Matkajuhi matkade ja matkaradade nimistusse maastiku mitmekesisuse, põnevate ajaloomälestiste, kaunite vaadete ja hea infra tõttu. Rada jättis proovimatkal meeleoluka mulje ja sobib hästi ajaveetmiseks, tervise ning meeleolu turgutamiseks, matkamiseks, muljete, teadmiste kogumiseks. Matkaliikiidest sobib rajale jalgsimatk, tõukerattamatk, rattamatk. Talvel uisutamine ja tõukekelgumatk (osaliselt kattuval rajal). Rajaga saab improviseerida, teha radiaale tavateekonnast välja jäävatele huviväärsustele. Allpool, Wikilocis kirjendatud marsruudis põikasime järve kallastelt ka Värskasse, sest muidu jäänuks üht-teist huvitavat nägemata.
- Asukoht: Värska, Setomaa vald, Võrumaa (alguspunkt kaardil)
- Matkaraja pikkus: originaalis 5,8 km, meie testis (Värska lisateekonnaga) 7 km
- Läbimisaeg: 1-2,5 tundi
Enne rajale minekut. Jalanõud, kaart ja tähistus
Alati kerkib küsimus: kas rada on märg, mida peaks jalga panema? Vastus, et rada on läbitav kerge jalanõuga, ega vaja kummikut/matkasaabast. Kaardi saab lahtiolekuaegadel raja algusest Värska külastuskeskusest (Reegi majast). Kui see on kinni, pole hullu, sest raja eri punktides on infothvlitel kaart olemas. Võib kasutada ka nutikasse tõmmatavat Wikiloci rakendust. Puuduseks, et tasuta kasutaja näeb küll rajaniiti, kuid mitte oma asukohta sellel. Rakenduse aastamaks on ca 5€, siis avanevad kõik võimalused. Rada on füüsiliselt tähistatud puitviitadega ärapöördekohtadel ja infotahvlitega
Kust alustada? Matkaraja algus
Mida vaadata? Matkaraja punktid liikumissuunal
- Reegi maja. 1926. a. alustati siin kindral Reegi juhtimisel lahingväljaõppekeskuse rajamisega. Selleks loodi 2 suvelaagrit polügoonide ja toetavate rajatistega. Reegi maja ümbruses asus põhjalaager, mis jagunes idakaldal jala- ja ratsaväe laagriks ning läänekaldal suurtükiväelaagriks. Reegi maja oli kindrali residentsiks. Kindrali maja kõrval paiknesid reas ratsaväe ohvitseride majad (millest osa on tänaseks uuesti taastatud elamuteks)
- Esimene Värska Vee puurauk. 1967. aastal avati 451-463 meetri sügavusel asuv mineraalveekiht. Surve all olev mineraalvesi tungis kaevust välja ning veesammas tõusis 20 meetri kõrgusele. Nii sai alguse mineraalveetööstus Värskas.
- Kantiini varemed. Siin asus sõjaväelaagri sõdurite söökla
- Sild üle Mustoja. Väike, tumedaveeline ja üsna kinnikasvanud oja voolab välja samanimelise kaitseala mõhnastike vahel paiknevatest soodest
- Puhkekoht vaatega järvele (ilus paik päikeseloojangu nautimiseks)
- Sild üle Rostõoja (Roosteoja) ja Rostõoro
- Salvega allikas. Tasuta Värska vesi. Koht janukustutamiseks.
- RMK Värska pikniku- ja ujumiskoht, telkimispaik lõkkevõimalusega järve ääres. Metsamajad
- Värska sadam ja puitpromenaad. Suvisel ajal saab jalgsimatka ühildada laevasõiduga Lämmijärvele
- Aurora kapteni maja. Rääsolaanõ Ivvo läks 15 aastasena Venemaale õnne otsima ja kadus. 1946. aastal ilmus laevastikuohvitseri vormis ja puhtalt seto keelt kõnelev mees kõigi üllatuseks elusana kodukanti tagasi. Mees oli Punalaevastikus karjääri teinud ja jõudnud Balti laevastiku kaadrijuhi ametisse. Ivvo (nüüd juba Ivan Fjodorov) ehitas Värskasse veidra maja, paigaldas õuele vanaaegse suurtüki ning suvitas siin abikaasa ja poegade. Üks poegadest, - Fjodor Fjodorov, oli ka Leningradi muuseumilaeva "Aurora" (Euroopa vanim ujuv-alus) kapten.
- Silmaläte. Tervistav allikas. Allikavesi teeb vana uskumuse põhjal silmad terveks. Samast allikast alustas Värska apteeker 1936. aastal esimese mineraalvee villimist, tehes sellest lisaks soodavett, seltersit ja sidrunijooki. Kristuse ristimise päeval (kolmekuningapäeval) käiakse allikal vett ristimas ja kirikusse viimas.
- Värska kirik ja kalmistu. 1759. a püstitati siia vene õigeusu puukirik, mis 1907. a. asendati kivikirikuga. Kirik on hästi korrastatud. Kui võimalik, tasub oma matk ajastada 6. maiks, sest siis tähistatakse kiriku kaitsepühaku - Püha Jüri päeva. Selle puhul toimuvad mitmed sainult ellele kandile iseloomulikud üritused.
- "Värska Ülikool" - viie sambaga ning ülikooli fassaadi meenutav bussipeatus
- Vabadussõja mälestussammas Värskas
- Välijõusaal ja ronimisväjak ning Värska terviserada
- Põhjalaagri ohvitseride elamud. Elamud kuulusid laagri toimimise ajal ratsaväe ohvitseridele
Kommentaarid
Postita kommentaar