Petseri Lõunalaagri matkarada Setomaal. Intiimne, romantiline, dramaatiline. Arvustus

Setomaa ja Venemaa piiri äärsed männimetsad varjavad killukest Eesti militaarajalugu. Sellega tutvumiseks on loodud mõnus, intiimne, romantiline, dramaatiline matkarada Piusa jõe läheduses, kiviviske kaugusel Vene piirist ja Seto pealinnast Petserist. Ideaalses piirkonnas kus korjata seeni, pohli, teha jalgsimatka, elektrirattamatka või tõukerattamatka.

  • Asukoht: Voropi/Rääptsova, Setomaa vald, Võrumaa (alguspunkt kaardil)
  • Matkaraja pikkus: 2,3 km ring
  • Läbimisaeg: 1- 2 tundi

Ajalugu

Matkapiirkonnas paiknes1940. aasta Nõukogude okupatsioonini mitmekümne ruutkilomeetri suurune Eesti Vabariigi kaitseväe laskeväli. Maastik on siin vaheldusrikas (künkad, orud, liivalagendikud, sood metsad) sobides hästi manöövrite ja harjutuste jaoks. Laskeväli oli jagatud sektoriteks, et eri väeüksused üksteist ei segaks. Harjutati koostööd jalaväe, ratsaväe, soomusautode ja soomusrongidega. Lähedalasuvalt raudteelt sai harjutada soomusrongide kahuritest laskeväljale laskmist. Nõukogude okupatsiooni ajal lasti hoonetel laguneda ja osa hooneist hävitati sisse kolinud nõukogude sõjaväelaste ja eraisikute poolt. Kaasajal on rügemendi keskusest säilinud ainult vundamendid, muljetavaldav pais, trepid, keldrid ja põlispuud.

Matk kujutab ringkäiku ümber laskevälja keskuseks olnud Eesti Vabariigi 7. jalaväerügemendi suvelaagri varemeid. Kuigi sõna "varemed" kõlab trööstitult, pole see sugugi nii. Puhas Setomaa loodus, lõkkeplats ja paisjärv tekitavad pigem hubase miljöö. 2,3 km pikkune matk võib märkamatult kujuneda mitmetunniseks. Nii palju on huvitavat infot tahvlitel ja detaile maastikul. 

Matkates rajal adud eriti teravalt, et Eesti piir on asunud tunduvalt sügavamal Venemaa sisemaal, kaugemal matkarajast, kus üle Piusa jõe kostub Petseri raudejaama kõma. Ajalugu on ligemal ning väitlused kontrolljoone üle ning seto rahva mured saavad teise teise mõõtme. 

Jalanõud, kaart ja tähistus

Rada on kuiv, kulgeb mitmekesisel maastikul, üle soonikute ja ojade viivad sillad. Veekindlaid saapaid pole vaja. Teekond on hästi tähistatud RMK suunaviitadega, infotahvlitega ning rada sissetallatud. Rajaskeem alguspunktis ja ka RMK lehel puudub, tuleb loota intuitsioonile. Meie suundusime parklast lõkkeplatsile  ning sealt pöörasime paremale üle tammi mäkke suunduvale rajale ning jätkasime sissetallatud rada jälgides. Külastamise hetkel on rajal üleval hunti tutvustav temaatiline näitus. Infotahvlitel leiab teadmiste kilde huntide bioloogiast ja käitumisest. Tahvlitel on küsimusi huntide kohta, saab oma teadmisi kontrollida. 

Mida vaadata? Matkaraja punktid liikumissuunal

  1. Seitsmemägi. Kunagi oli mäeküljele kujundatud lubjatud kividega hiiglaslik number 7, mis tähistas rügemendi numbrit
  2. Lõkkekoht ja telkimisplats.
  3. Paisu tamm. Tamm ehitati ojale järve ülespaisutamiseks
  4. Hundi mulaaž. Siit algab hunti tutvustava matkaraja lõigu osa.
  5. Juugendstiilis elamute vundamendid. Siin olid ohvitseride elamud, milles jaotatud neljaks kahetoaliseks korteriks. Mäeküljel, ilusa vaatega nõlval paiknes puhkepaviljon ohvitseridele ja nende naistele.
  6. Rügemendiülema maja vundament. Siin seisis kahekorruseline, torniga elumaja, mille tornist olnud ülemal ülevaade laagris toimuvast
  7. Kõlakoja ase. Pidukoht, kus rügemendi orkester puhkepäeva õhtuti mängis.
  8. Ohvitseride kasiino. Söömise, napsivõtmise ja kaardimängu koht kuhu reameestel ja allohvitseridel oli sisenemine karistuse ähvardusel keelatud. Allohvitseridel oli oma kasiino ja sõduritel söögisaal (kantiin)
  9. Tall ja voorikuur ning hipodroom. Varustuse vedamiseks ja ratsutamiseks oli paarkümmend hobust, kelle eest hoolitsesid väeteenistuseks vähekõlbulikud mehed. Hobuseid ujutati Piusa jões ning jooksutati hipodroomil.
  10. Staabihoone vundament
  11. Toiduainete ladu
  12. Söögisaal
  13. Laatsaret
  14. Lipuväljak

Kokkuvõte

Ülivaheldusrikka maastikuga infoküllane ringrada. Rada on korras hoitud, piisavalt tähistatud ning põnev. Annab märkamatu kehalise koormuse ja võimaluse tõmmata kopsud värsket männimetsaõhku täis. Tõusu- ja langusmeetreid kogunes 43 m, kõrgeim tõusupunkt asus 77 m kõrgusel. Kui matkamõtetega kaugemalt siia kohale tulla, siis tasub võtta kaasa ka ratas, teha läbi 42 km pikkune Laskevälja rattarada, telkida öö lõkkeplatsil ning järgmistel päevadel matkata läbi ka 6 km pikkune Õrsava matkarada ja 10 km pikkune Pikalombi rada

Süüa saab osta Coopi Värska kaupluses ning rahvustoite proovida Seto Tsäimajas. Militaarhuviline võib sisse astuda ka Põhjalaagrisse, kindral Reegi majja, kultuurihuviline Seto Talumuuseumisse Värskas või Saatses

Kui satute Setomaale võtke kindlasti matkaraja külastus plaani. Mõnusat viibimist looduse ja ajaloo keskel! Lugege lisaks: 

Põhjalikum ülevaade matkarajast Matkajuhi veebilehel

Petseri Lõunalaagri matkaraja kaart ja pildid

Virtuaaltuuriks kliki siia:

Powered by Wikiloc

Kommentaarid