Uisutamine ja jääolud. Kuidas uisumatka turvaliselt nautida?

Paar sõna jääst, matkauisutamisest ja ohutusest, nüüd, kui pakasehooaeg on taas käes ja teema tulipunktis. Meilt Matkajuhis küsitakse, et kus saab ohutult uisutada? Kahjuks on sellele üsna võimatu vastata, eriti hooaja alguses.

Jää monitoorimine ja jääle lubamine on koondunud Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti kätte ning jääle laskmine või keelamine kaugetesse kontoritesse. Käsu- ja infoahel on pikk, paindumatu ja ajakulukas kõigi asjasthuvitatute jaoks. Loomulikult on eesmärgiks vähendada uppumise riski, kuid selle tagajärjena on kadumas jääle mineja isiklik vastutus, vaist ja kogemused, sest usaldus ja vastutus oleks justkui delegeeritud. Vahel on jäälemineku keelud isegi põhjendamatud, sest ei arvesta geograafiat, mikrokliimat, kohalikke olusid ja veekogu iseloomu. 

Miks on mingile kohale hinnangu "ohutu" või "ohtlik" andmine võimatu? Selgitan oma kogemustele toetudes. 

Sügisene "terasjää" on sitke ja painduv. Uisutaja saaks minna juba 5 cm paksusele jääle. Kuid tegelikkuses võib jää paksus kõikuda 0-10 sentimeetrini ning kohati võib jää olla veatu, samas mõni meeter edasi ka praguline, kihiline või urbne. Seega, jää paksus ei määra kõike. Nagu ka liiklusteated peateede sõidetavuse kohta ei anna aimu kõrvalteedel olukorrast.

Selgitan jääolude olemust allolevate piltidega. Sõidan esimesel pildil 8.12.2020 Meelva raba lauka 4 cm paksusel, ühtlasel terasjääl. Suurematel siseveekogudel pole sel hetkel jääteke veel alanudki. Kuid ka laukal ei saa uisutaja järeldada täielikku ohutust: turbakamara servast on jää õhuke - kohev, külma halvasti juhtiv ning turba lagunemisest pisut soojem turbasvamm ei lase jääl pakseneda. Samuti katab laugaste sisse- ja väljavoole sageli vaid jääkirme. Määramatus kasvab, kui laugas kattub lumekihiga ning jää seisundit on võimatu visuaalset hinnata. Siis aitab uisutajat jäätuur või jääpiik (vahend jää paksuse kontrollimiseks).

Vaatame järgmist olukorda. Sellel pildil on 7 cm jää Räpina poldri kanalil 08.12.2018. Kanalis toimetavatel kobrastel on vaja liikuda oma talvevarude juurde ning nad hoiavad jää kanali keskel õhukesena, kohati auklikuna. Ja veel, kanali servadest, pilliroo juurest, või drenaažitorude suudmete juures on jää samuti õhuke või olematu. Meeled peavad olema avali ja kiirus mõõdukas, et jõuaks enne sisse sulpsamist pidurdada.

Järgmisel pildil on kujutatud meie ebapüsiva ilmastikuga talvede jaoks tavaline olukord - sula, veetaseme tõusu või jääpragude tõttu tekib kihiline jää. Taasjäätumise algfaasis üsna ebaturvaline olukord, sest uisutajal on raske hinnata jääkihtide kandvust ning uisuraua läbivajumise võimalust. Minul on põhjustanud selline jää mitu ootamatut kukkumist kui kandev uisuraud kiiruse pealt läbi pealmise kihi vajub.

Siin pildil on Võhandu jõgi Võõpsu all kõvasti kinni kaanetunud, kuid sillatalade ümbruses on jää voolukeeriste tõttu väga õhuke.

Samast kohast ülesvoolu on madaliku kohal keerised, mis ei lase jääl pakseneda. Alati tasub muutuda tähelepanelikuks kui märkad keset siledat jäävälja veetaimestiku kuhjatisi.

Lahtist vett võib leida ka kõvasti kaanetanud merel või järvel. Pragu tekib jäälaamade liikumisel tugeva tuule tõttu.

Seega välimuse ja paksuse järgi saab jää kvaliteeti hinnata vaid osaliselt. Veekogusse suubuv kraav, oja, drenaažitoru, allikas või pooleliolev jäätumis/sulamistsükkel võivad jääd üllatavalt palju nõrgendada.

Ohukohad on veel 

  • neemed, 
  • jões olevad madalikud, 
  • kivide ümbrused, 
  • sildade alused, 
  • pilliroo ümbrus, 
  • soojad turbakaldad (ka põlevkivikarjääride soojad kaldad), 
  • hoovuste ja keeriste kohad, 
  • praamikanalid, 
  • paadisillad, 
  • pragude ümbrused, 
  • kihilse jääga kohad. 
Soome matkajad on loonud meelespea, kus pildiliselt viidatud nii vajalikule varustusele kui ka ohtlikele aladel jäätunud veekogudel:

Turvalise uisutamise eeldused

Ehk siis nagu ütleb vanasõna: "Jumal aitab neid, kes ise ennast aitavad." Turvaline on uisutama minna kui:

  1. Oled tutvunud Päästeameti jääkaardi ning Politse- ja Piirivalveameti jääkaartidega. See annab esialgse vihje, kuhu on mõtet suunduda
  2. Vaadanud täpsemat infot Ilmateenistuse jääkaardilt
  3. Tead mida teha kui oled ise, või on sõber läbi jää kukkunud.
  4. Oled kutsunud kaasa kogenud sõbra
  5. Oled end korralikult varustanud
  6. Testid uisutades pidevalt jääd

Uisutaja kohustuslik ohutusvarustus 

  1. Vöörihmaga veekindel seljakott
  2. Veekindlalt pakitud vahetusriided (pakk peab olema ujuv) ja mobiiltelefon lisaakupangaga
  3. Viskeliin
  4. Naasklid
  5. Jääpiigid või tuur millega saab jääpaksust proovida
Suusakepid on asjakohased kontrollitud radadel uisutamiseks, kuid "metsikult" minnes tuleks eelistada piike. Soovitatav oleks kerge kuivülikond, mis tagab jääst läbikukkudes lisašansi august väljaronimiseks.

Uisutamine. Ohtlik või ohutu?

"Ohtlik" või "ohutu" on tinglik. See koosneb paljudest teguritest. Loomulikult tõstab turvalisust teadmine, et sinu matkaveekogu mõnes punktis on lisaks sinule käinud jääpaksust mõõtmas ka ametnik. Eelkõige aga sõltub turvalisus jää peale minejast. Eesmärk pole ju mitte läbi jää kukkumine, vaid sõidu nautimine. Seega ümbersõit, tagasipööramine ja kallast pidi ohtlikest kohtadest mööda kõndmine kuulub uisutamise juurde. 

Hoia end kursis retkeuisutajate grupis toimuvaga. Sealt saad näpunäiteid ja infot ohutumate teekondade kohta. Iseenda ohutuse tagamine uisutaja enda asi. Mitte keegi väljaspoolt ei saa anda juurde tervet mõistust, ettevaatlikust, kogemust, vilumust ja teadmisi. Nii, et liigu targalt ja mitmekesi. Siis on risk minimaalne ja kui midagi juhtubki, on kõrvalt abi oodata. 

Minu arvates on matkauisutamine kõige närvekõditavam ja nauditavam taliala. Terve mõistusega harrastades pakub see parimaid elamusi, mis talvel üldse pakkuda on! 

Kommentaarid