Matkamine Petseritagusel Setomaal. Kas ja kuidas?

Mis võiks Eesti-Vene kontrolljoone taga põnevat peituda? Selle eesmärgiga pedaalisime eelmise nädala lõpul kolm päeva Petseris ja Petseri tagustes seto ja vene külades. Ajastus oli hea, kuna augusti viimasel nädalavahetusel toimuvad suured usupühad (Jumalaema Uinumise Püha - maarjapäev) ja ka Seto Perridõ Kokkõtulõk (Seto perede kokkutulek) Radaja külas. Tegemist on ainsa kontrolljoonetaguse sündmusega, mis on pühendatud seto kultuurile ja leelole. Aga tähtsuse järjekorras siis.

Millised formaalsused, kuidas kohale saada, mis maksab?

• Viisa ja tervisekindlustus. Reisiettevalmistusi tehes jäta viisataotluse ja reisi väljumise vahele paarinädalane vormistusaeg. Ühekordne Vene viisa koos tervisekindlustuse ja teenustasudega maksab 690.- krooni. Täida viisaankeet, lisa 1 passipilt ja toimeta teenusepakkuja kätte. NB! Venemaal saad viibida vabalt ainult 3 päeva, siis pead võtma endale registreeringu. See aga kipub olema hea teenimiskoht kõiksugu Nossovitele.
• Piir. Kui matkad jalgrattal, siis on hea variant sõita rongiga Orava jaama, sealt üle Kõverjärve, Nedsaja ja Matsuri Koidula piiripunkti (kaart). Saad rattaga jalakäijate tsoonist läbi. Eesti poole peal läheb ruttu, Vene poolel võid oodata kõigepealt tõkkepuu taga, siis pääsed edasi migratsioonikaarte täitma, siis tollist tembeldatud lubatäht väljapääsu valveputkasse ja tee Petserisse on lahti.
• Teed ja liiklus. Liiklus Petseris ja Pihkva maanteel tundus üllatavalt mõistlik ja rahulik. Eestis on hullem. Lapitud teekate põrutab kõvasti, kuigi oli ka eurotee lõike. Kruusateed on ka servast-serva. Igaks juhuks kanna neoonvesti, kiivrist rääkimata. Rattureid on vähe liikvel, tundsime end valgete varestena. Kõige rohkem oma konteksti mittesobiva varustuse pärast. See tundus neisse oludesse liiga edev.
• Kohalike suhtumine. Neutraalne või abivalmis. Üldiselt on Venemaa õhustik ükskõikne või küüniline. Petseritagune siiski erineb üldpildist. Usutavasti on selles suur osa Eesti setode panust.
• Toit. On kallim kui Eestis. Kohalikud käivad Eestist toiduaineid toomas.
• Telkimine ja lõkketegemine. Maa kuulub riigile ja seepärast võib telkida pea igal pool. Ka lõkketegemisele vaadatakse mõistvamalt. Kui hiljutiste metsapõlengute taustal püüdsime süüa teha priimusel.

Mida vaadata?

• Maastikud. Monumentaalsed vooremaastikud. Natuke võrreldavad Jõgevamaaga kuid mastaapsemad. Aheljärved ja jõed. Paekiviseljandikud ja rohkesti allikaid. Põllumajandusmaastik hakkab võsastuma. Üle võsa paistavad kohati mahajäetud talude hallid katused.
• Ajalugu ja arhitektuur. Kirikud, kloostrid ja kloostrivaremed. Vabariigiaegsete jõukate vene ja seto talude arhitektuur (paekivist kõrvalooned, piirdeaiad jpm), seto ja eesti nimedega kalmud kalmistutel. Kindlused ja varjaagide linnuseasemed kõrgel maastiku kohal. Kes pisutki ajaloost midagi teab, sel on igal sammul põnevaid seoseid alates varjaagidest, lõpetades Vabadussõja ja nõukogude ajaga.
• Kultuuur ja vaimsus. See on ehk kõige õhkõrnem tajumise vorm. Pead olema õigel ajal ja selles kohas kus kõik toimub. Augustis on Jumalaemale pühendatud maarjapäeva pidustused ja setode kokkutulek Radaja küla Seto Muuseumis. Mõlemad sündmused on tohutult spirituaalsed. Setode kokkutuleku õhustik on hingeliigutav ja kokkuhoidmisest vibreeriv.

Kokkuvõtteks. Petserimaalt saab suurima põnevuslaksu kätte siis kui oled ette valmistunud. See ei tähenda sugugi, et ettevalmistamata ei tasu minna. Ikka tasub. Soovitav on lugeda Setomaa ja Eesti Vabariigi ajalugu, varjaagidest, Pihkva ja Novgorodi vürstiriikidest, kristlusest laiemalt ja kitsamalt vene ortodoksi kirikust. Veel on soovitav maha jätta eelarvamused ja kaasa võtta neutraalne hoiak. Nii avaneb kohalik elu täies normaalsuses.

Liigutav, rikastav ja mõistmist parandav rännak. Matkapäevikut loe siit!

Teekonna kaart:

View Pechory. On the past ways of Seto people. in a larger map

Ettevaatust, konnad teel!

Äikesevihmad on toonud põuale kergendust ja loodusesse sagimist. Niiskus ja soojad ööd sobivad nii putukatele kui konnadele oma asjade ajamiseks.
Eile hilisõhtul sõitsime Beresje külla Lüübnitsa hoiualal. Kõvakattega kõrvaltee viib üle märgalade. Eemalduv äike sähvis juba Venemaa kohal ja aurav teepind kattus justkui võluvitsa väel konnadega. Kahandasime kiiruse miinimumini ja püüdsime mööda laveerida. Konnade käitumine on üsna ettearvamatu. Osa kalpsas laternate valgusvihku ootamatult, osa tardus püstise peaga ootama. Olukord oli autojuhile kimbatusttekitav. Peatusime paaril korral vaatlusteks ja pildistamiseks. Häid pilte ei saanud, sest muidu flegmaatilised amfiibid ilmutasid lähenemiskatsel uskumatut kadumiskiirust. Küll aga kostis udustest kraavidest müstilisi solinaid ja kräginaid - justkui pöörleks kõrkjais hiidmadu.

Kui kõrvalteed on väikese liiklusega, siis Räpina maanteele jõudes oli pilt teine. Püüdsime endiselt aeglaselt konnade vahelt läbi laveerida. Möödakihutavate autode tõttu osutus see keeruliseks ja ohtlikuks. Möödasõitjate rataste alt lendas lihatükke. Ristipalo mäge ületav teelõik aga kujutas endast juba konnade masshauda.
Hollandis tehtud uurimused näitavad, et isegi teel, kus liigub kuni 10 masinat tunnis, võib rände tippajal hukkuda iga kolmas teele sattunud konn. Kui liikluskoormus on juba vähemalt 60 auto tunnis, saab surma 95% teed ületavatest konnadest.
Tervet maailma me ei päästa, kuid iga lisanduv vastutustundlik autojuht võimaldab sadadel “väikevendadel” ellu jääda. Piisab kui tõstame jala gaasipedaalilt. Mida meil kaotada on? Mõned minutid. Mida me võidame? Südamerahu ja elud.

Kuidas kaitsta end lihtsate vahenditega kuumuse eest?

Teema tõusis tulipunkti seoses nädalavahetuse rabamatkadega. Ilmajaam lubas kuumarekordit ja väljavaated vihmale polnud kuigi head. Otsustasin marsruudi läbi käia ja ühtlasi proovida mida annab teha ülekuumenemise ärahoidmiseks. Alustasin 7.08 kella 11.00 paiku umbes kilomeetrise “soojendusega” kõrkja-, hundinuia padrikuses Verrevsuus, käisin vahepeal ujumas ja jätkasin 3 kilomeetrise ringiga piiriäärses mättalises Kuresuus. Liikusin kerge seljakotiga, kergetel plasträätsadel ja kirjutasin Everytrailiga marsruuti. Kokku viibisin 34 kraadiga ja otsese päikese all kokku 4 tundi. Raskeim hetk oli kella 13.00 paiku. Siis oli tõsiselt palav, higi voolas, südamelöögid olid pindmised ja kiired, hingamine raske, mõtlemine vatine. Peale matka kerge peavalu, mis kestis magamaminekuni. Mida võiks kogetu põhjal soovitada?

Kaalu läbi.

• Kui võimalik, lükka matk edasi. Kui sooja on rohkem kui 30 kraadi varjus, lükka käik varahommikusse või hilisõhtusse. Lõuna ajal pea parem siestat.
• Kui tervis kehv, jäta minemata. Kõrge vererõhk, südameprobleemid, pohmell, astma jne.

Planeeri ja valmistu ette.

• Varu teekonnale rohkem aega kui tavaliselt. Aeglasem liikumine, pikemad puhkepausid pikendavad aega veerandi võrra.
• Lae täis telefon, GPS-seade, võta kaasa varuakud. Pane telefon, GPS kaitstud kohta. Seadmed olgu kaitstud kuid mitte peidetud (GPS ühenduse tagamiseks).
• Mõtle enesejulgestusele. Kui matkad üksi, mõtle kuidas sind võimaliku probleemi puhul üles leitaks. Anna sõbrale teada marsruut ja lõpetamise kellaaeg. Kui kasutad nutitelefoni, jaga sõbrale õigus jälgida enda kulgemist arvuti kaudu. Selleks on mitmeid rakendusi, mina kasutan oma iPhone’is Instamapperit. MobileMe kasutajatele on abiks Find My iPhone.
• Võta kaasa piisavalt vett. Üle 30 kraadise palavusega vähemalt 0,35-0,5 liitrit/tunnis. Veepuudus on põua ajal üsna tõenäoline ka kõrgsool (rabal). Alati ei pruugi looduslikku vett kätte saada, või on see nii riknenud, et sobib kasutamiseks äärmisel vajadusel. Vett kulub nii janukustutamiseks kui ka otsmiku, kõrvade, meelekohtade jahutamiseks ning juuste niisutamiseks.

Matka ajal.

• Säilita vesi jahedana. Hoia pudelid seljakotis (mitte väljas kotivõrgus) riietesse keeratuna. Riided isoleerivad külma vee kuumusest (termose effekt). Jälgi, et ka pudeli põhi ja kael oleks ka sisse mähitud.
• Kaitse pead, kõrvu, kaela. Iga ruutsentimeeter paljast nahka on vajalik jahutamiseks. Niisiis ära lase päikesel neid hoopis kuumaks kütta. Varja end laia ja hingava peakattega. Ära kasuta pea katmiseks rätikut, vaid laia äärega lodumütsi või kehvema variandina, nokatsit. Kuuma ilma nokats võiks olla selline nagu allpool oleval pildil
• Liigu aeglases ühtlases tempos. Kehast vabaneb soojus ühtlasemalt, südame töö on aeglasem, keha jõuab jahtuda.
• Tee sagedasi puhkepause (kui võimalik, varjus). 
• Tee juuksed, peakate, riided märjaks. Vee aurustumisel on jahutav effekt. Uskumatult tõhus.
• Kanna kaasas märga villast või puuvillast rätti. Villast ja puuvillast aurustub vesi kordades aeglasemalt kui sünteetilistest kiududest. Seepärast säilib niiskus kauem ja märja rätiga otsmiku, meelekohtade ja kaela niisutamisel on jahutav toime.
• Kanna seljakotti vaheldumisi seljas ja kõhu peal. Keha jahtub ühtlasemalt.
• Jahuta end maapinnal. Viska varjus pikali. Maapind juhib kehasoojust ära ja horisontaalasendis on südame töö kergem. Taastud kiiremini.

Head kaitset kõrvetava päikese eest pakub spetsiaalne "kõrbenokats". Pilt on tehtud Namiibiia matkal, Skeletirannikul.

Jumal on neeger...

...ja puhkab sel aastal vististi Eestis. Miks muidu selline kuumus on Aafrikast kohale aetud?”, jookseb rabamatka lõpus vett kulistades peast läbi.

Täna sai põua algusest kuu aega täis. Oli see vast eriline kuu! Mis silma on hakanud?

• Kuigi odra okas oli juba enne kõva kui ork, kukkus kägu Setomaal 6. juulini. Peale käo vaikimist võttis vili tuurid üles ja värvus nädala jooksul küpskollaseks. Sellest edasi kulus veel nädal kuniks kasteste hommikute leivalõhn kombaini kõhtu kadus.
• Jalustniitva, tüseda aroomiga pärnapuud sai õitsemisega ühele poole 1,5 nädalaga.
• Kuningliiliad suutsid kõrvetava päikese all vastu pidada üle nädala.
• Kestvusrekordi püstitas seekord vaarikas. Küpsetest marjadest lookas oksi jätkus kaheks nädalaks.
• Looma- ja linnunoorukid hakkasid jäeti omapead juuli keskel. Piloodikogemuseta rästapojad lendasid vastu aknaklaase, konnakotka pubekas naaksus asjatult kase otsas vanematelt palukesi. Kõik noored ei saanudki suureks, aiast leidsime nugisepoja jäänused.
• Sääsed pidasid vapralt vastu, kuid vandusid kuumusele alla 14. juulil. Võidurõõm oli üürike, sest tühja koha täitsid parmud. Üllatustulemuse saavutasid puugid, kes jõudsid metsast koduõue pügatud murule.
• Roomajaid on hakanud silma üllatavalt vähe, kuigi ajalehed on püüdnud esikaantele lükata rästikuteemat.

Küllap kiirustab loodust takka kuumus, mis on langetanud veekogude taset, kuivatanud maa kivikõvaks, täitnud maainimese kopsud kruusateede tolmuga ning toonud tipptundide trügimise supelrandadesse.

Mustikad hakkavad otsa saama, pohlad on valmis ja jõhvikate kahvaturohelised palged on löönud õhetama. Ilmateate järgi saab jumala puhkus uuel nädalal läbi. Loodetavasti kolib nüüd vanahärra Aafrikasse talvituma, laseb põhjamaalased jälle arutult sagima ning päästab meid ära kurjast...ee...siestast.

Taevaskoja või Taevaskoda? Kumb on õige?

Niimoodi küsitakse sageli ning ehk kõige parema vastuse on andnud Kiidjärve erumetsaülem Ain Erik: “Taevaskoja on küla ja Taevaskoda on liivakivipaljandi nimetus”.
Kuigi Lõuna-Eesti jõgedel on palju liivakivipaljandeid, kannavad nimetust "Taevaskoda" neist ainult kaks: Suur Taevaskoda ja Väike-Taevaskoda (võro keeles “Taivaskoa”, vahel ka “Taivaskua”). Mõlemad paljandid asuva Ahja jõe ürgorus Saesaare paisust mõnisada meetrit allavoolu ning kuuluvad paari aasta taguse uuringu põhjal kolme Eesti tuntuma vaatamisväärsuse hulka. Taevaskoja küla asub linnulennult 1 km kaugusel Taevaskodadest.
Teisi Ahja jõe ürgorus paiknevaid paljandeid nimetab kohalik rahvas sõnaga "pae". Võhandu ja Piusa jõgede paljandite kohalik nimetus on "müür." Kuidas Taevaskodade nimi tekkis, võib lugeda siit.
Mida põnevat Taevaskojas teha saab? 
Matka iseseisvalt: 

• Valik 1. Taevaskoja matkarada (3 km). Matkaring, mille äärde jäävad põhilised vaatamisväärsused.
• Valik 2. Taevaskoja-Otteni matkarada (6 km). Tuntud ka kui "Viimse Reliikvia" matkaring

Osale korraldatud matkal:

• Süsta- või kanuumatk Ahja jõel
• Parvematk Ahja jõel
• Tõukerattamatk Taevaskojas
• Giiditud jalgsimatk Taevaskojas
• Räätsamatk talvises Taevaskojas
• Tõukekelgumatk talvises Taevaskojas

Sõida jõelaeval Lonny:
Lonny väljub Saesaare paisu juurest ja teeb 45 minutilise sõidu mööda Saesaare paisjärve (Ahja jõgi) ülesvoolu. Laev alustab kursseerimist 15. juunist ja lõpetab augusti viimastel päevadel.
Väljumised: 11.00-18.00 igal täistunnil. Septembris sõidab laupäeviti ja pühapäeviti (helistage igaks juhuks ette)
Hinnad: 60.- täiskasvanu; 40.- alla 16 e.a. või pensionär; koolieelik tasuta; 1500.- terve laeva rent
Laeva mahutavus: 40 in.
Päringud, grupitellimused ja eelbroneeringud: tel. 56948579 Karel Villak.



Kuidas Taevaskotta kohale saab?
Kaart koos vaatamisväärsustega:


Vaadake Taevaskoja suuremalt kaardilt

Päikeseloojangu puhkemaja Lämmijärve ääres.

Selle uue puhkemaja nimi, tõsi küll, on Rõsna Puhkemaja kuid "päikeseloojangu puhkemaja" tundub parim sõnaühend koha iseloomustuseks.
Asub otse Lämmijärve kaldal väikesel poolsaarel ja päikeseline on siin terve päeva ning eriti kaunid on päikeseloojangud peegelsileda järvega.
Ühel pool poolsaart asub tilluke suplusrand sujuvalt laskuva liivase põhjaga ja teisel pool on veesügavus piisav ka kaatriga maabumiseks. Territooriumil ka avatud vaatega paviljon grillimiseks ja puhkamiseks. Üle lahe asub Värska sanatoorium ja teises suunas viimane piiriäärne Seto küla - Podmotsa.
Toad ja territoorium. Majutuses on 16 kohta. Toad on 2-6 kohalised, sviit 3 kohaline. Esimesel korrusel paikneb avar koosviibimiste ruum koos kööginurgaga. Vaated avanevad otse järvele. Valmimas on saun. 70 m kaugusel asub Rõsna Sadama-ala kämping ja saun. Neid kahte majutuskohta kombineerides on võimalik pidada kuni ka suuremaid üritusi kuni 36 inimesele.
Kellele? Rõsna Puhkemaja on hea paik väiksema seltskonnaga puhkamiseks, koolituste või seminaride pidamiseks.

Lisavõimalused. Valik aktiivseid tegevusi ja matkasid Rõsna Puhkemaja ümbruses:

1. Seiklusmäng Aardejaht (koha peal)
2. Tõukerattamatk Setomaa Ajateljel (koha peal)
3. Päikeseloojangu Süstamatk Värska lahele (koha peal)
4. Räätsamatk Euroopa Piiril. (rabamatk) Kuresuus (peab sõitma -  u. 5 km)
5. Õrsava matkarada  (peab sõitma - u. 5 km)
6. Pikalombi matkarada (peab sõitma - u. 5 km)
7. Vesijalgratas (100.-/t)

Kus asub? Rõsna küla, Mikitamäe vald, Põlvamaa. Ajaloolisel Setumaal
Rõsna Puhkemaja kaart:

Vaadake Rõsna puhkemaja suuremalt kaardilt
Kui Rõsna Puhkemaja pakub huvi, siis võtke ühendust:
Päringud ja tellimine: 56678113 ja info@matkajuht.ee

Kes see on? Kala! Ei või olla...!

Süstamatk viis seekord Eesti - Vene piiriveert pidi Võõpsust Värskani. Tegime tiiru ümber Salosaare ja viskasime pilgu seal jõudsalt paisuvale kormoranide kolooniale. Vesi oli peegelsile ja õitses. Kuuma päikese käes võis olla oma 36-38 kraadi. Laossina all vaatlesime - filmisime kormoranide kalapüüki kui äkki vajusid mõlemal suud lahti:

Kala käitumine tekitas kohe lõbusaid versioone:

• Vesi on tuline ja kalal on palav.
• Kala püüab süsta ümber ajada.
• Tegemist on Vene kõrgtehnoloogilise luurekalaga

Naersime kõhud kõveraks kuid mõistatus jäi õhku. Õhtul Värskasse jõudes rääkisime juhtunust Hirvemäe Puhkekeskuse peremehele Margus Kaptenile, kes teada kõva kalamees. Ja selgus, et tõde on kurb.

Mageveekalad nakatuvad vahel paelussiga ning paisudes täidab see kala kõhuõõne ning muudab õrna kaalubalanssi. Tõenäoliselt midagi erikaaluga seoses. Selle tõttu ei saa kala enam sukelduda ja hukkub.

Selline seiklus siis seekord Setomaalt...